Põllumehed kiidavad tänavust viljasaaki

Nigula talu kombainijuht laseb viljal veoauto kasti voolata. Foto: Kristjan Kosk

Läänemaa suuremate teraviljakasvatajate hinnangul ei saa tänavuse viljasaagi üle nuriseda.

Kullamaa talunik, Reinu–Einari OÜ juht Einar Pärnpuu, kellel kasvab teravilja, rapsi ja põlduba umbes 1800 hektaril, teatas, et tänavu on viljakoristus möödunud aastaga võrreldes viibinud ligi kaks ja pool nädalat. „Mullu alustasime 16. juulil, tänavu läks kombain peale 4. augustil,” sõnas Pärnpuu.

Ehkki viljakoristus algas tavapärasest hiljem, ei ole see Pärnpuu sõnul viljale hukatuslikult mõjunud. „Jahe ja niiske suvi pikendabki vilja valmimist, kuid suurendab saagikust,” märkis Pärnpuu. Aga koristusaja hilinemise tõttu ei vabane põllud taliviljakülviks, kuigi on juba aeg talirapsi külvata.

Eelmise nädala keskel oli Pärnpuul koristatud umbes 20 protsenti viljast. „Juba peale vaadates on näha, et vili on tihe ja ilus, ning koristus vaid kinnitab head saaki,” ütles Pärnpuu.

Tema sõnul on talirapsisaak hektari kohta 4 tonni, rukkil ja odral 4–5 tonni vahel. „Üle ootuste hea,” võttis Pärnpuu kokku.

Ka vilja kvaliteet on tänavu hea. Eelmise nädala alguses näitas niiskusmõõdik otse põllult tulnud rukkile 14 protsenti, kuid viimaste päevade vihm kergitas selle 20 peale. „On vaja natuke rohkem kuivatada, kuid ei midagi nii hullu, nagu oli Viljandis, kus sadas paduvihma ja rahet,” ütles Pärnpuu.

Pärnpuu müüb rukki Tartu Milli, rapsi Scanola Balticu tehasesse Jõgevamaal. Nisu, oder ja põlduba lähevad ekspordiks.

Linnamäel veiseid ja teravilja kasvatav Arne Tamm on jõudnud 550 hektarist koristada sadakond. Ta ütles, et tänavu on hea aasta. „Tera on väga ilus.”

Tema hinnangul ulatub odra ja talirapsi saak 6–7 tonnini hektarist. „Mõnel teisel põllul, kus vili veel valmida saab, võib saagikus veelgi suurem olla,” lisas Tamm.

Piirsalu Põllumajanduse OÜ juht Elvo Leppmaa, kes kasvatab nisu, otra ja kaera kokku 450 hektaril, ei ole põldudele veel kombaini peale saatnud. Leppmaa sõnul on tonnidest või protsentidest vara rääkida, kuid ainuüksi viljale peale vaadates on näha, et tuleb hea vilja-aasta.  

Kõik põllumehed kinnitavad kui ühest suust, et tänavuse üle ootuste hea teraviljasaagi põhjuseks on pehme talv ja niiske kevad. Põllumehed loodavad, et hoiab kuiva ilma ja saaks vilja põllult ära tuua.

Kolme suurt Läänemaa teraviljakasvatajat pahandab madal kokkuostuhind ja riigi vähene toetus. Tamme sõnul jääb omahind 130–150 euro vahele hektarilt, kuid kokkuostuhind on sama. Üle poole tema investeeringuist on tehtud pangalaenude arvel. „Oleks kokkuostuhind 180 eurot või rohkem, teeniks intressid tasa ja veel tulugi,” märkis Tamm.

Pärnpuu sõnul on toetused Soomes 2–3 korda, Saksamaal 4–5 korda meie omadest suuremad. „Eks püüa siis niimoodi konkurentsivõimeliselt teravilja kasvatada,” põrutas Pärnpuu. Kaotagu siis toetused ära või ühtlustagu kõigile, küll siis teravili turul ise mõne aastaga õige hinna sisse võtab, lisas Pärnpuu.

„Kütuse ja vilja kokkuostuhinna suurusjärk on sama, kuid toetused erinevad mitmekordselt – see pole õige,” arutas Tamm.

Põllumeeste teraviljaühistu Kevili juhataja Meelis Annus ütles, et põllud on vilja täis, põllumeestel tuleb see korralikult kätte saada. Annuse kinnitusel oli teraviljabörsil just hinnatõus. „Kui põllumehed vilja edukalt koristatud saavad, on neil tänavu igati hea aasta,” lausus Annus.