Politseireid. ARVO TARMULA
Liiklusõnnetuste poolest on Läänemaa sel aastal kergelt pääsenud, politsei tabab aga järjest rohkem raskeveokijuhte, kes tööle minnes purjuspäi rooli istuvad.
Tänavu esimesel poolaastal tuli kümmekonnal veoautojuhil oma sõiduk tee äärde jätta ja kaine asendusjuht kutsuda, sest politsei tuvastas kinnipidamisel neil nn kriminaalse ehk enam kui 1,5promillise joobe.
„Kõik nad olid sellised, kes läksid tööle – olid teel karjääri või just kauba peale tõstnud ja hakkasid pika haagisveokiga suurele maanteele välja sõitma,” rääkis Haapsalu politseijaoskonna patrulltalituse juht Tarmo Tomson.
Seda, et purjus raskeveokijuhtide sagedasem vahelejäämine oleks seotud politsei suurema tähelepanuga neile, Tomson ei kinnita. Tema sõnul kontrollitakse kõiki võrdselt, kuid oma mõju võib olla kontrollimise taktika muutumisel. „Oleme teinud vähem aktsioone „Kõik puhuvad” linna sissesõidul ja kontrollinud rohkem hommikuti väiksemais asulais: Martnas, Linnamäel jm. Seal kandis on tööstusi rohkem ja seetõttu satub selliseid juhte ka rohkem pildile,” selgitas Tomson.
Tänavu esimesel poolaastal tabas politsei 64 alkoholijoobes juhti, neist kriminaalse joobega 24. Viimane tähendab, et juhil on vähemalt 0,75promilline joove. Kriminaalse joobega juhte on tabatud küll kolme võrra vähem kui mullu samal ajal.
Haapsalu politseijuht Andrei Taratuhin lubas, et nii joobes juhtide kui ka liiklushuligaanide taltsutamiseks hakatakse järjest sagedamini kasutama karistuseks autode äravõttu. „Teadmiseks neile, kes tahavad purjuspäi rooli istuda: kui on vähegi seaduslikku alust, teeme kohe ettepaneku auto käest ära võtta. Kuus aastat on pehmet lähenemist olnud, nüüd on see läbi,” ütles Taratuhin.
Auto konfiskeerimist taotleb prokuratuur politsei ettepanekul kohtult üldjuhul siis, kui inimene on sõidukit korduvalt juhtinud alkoholijoobes, samuti kui tal on raske alkoholijoove või ta on käitunud liikluses ohtlikult, näiteks sõitnud politsei eest ära või põhjustanud liiklusõnnetuse.
Selle aasta esimesel poolel konfiskeeriti üks auto, juulis aga võeti neid ära juba kaks.
Suurimaks probleemiks Läänemaa liikluses peab Tomson kihutamist. Kui muudes liikluse väärtegudes on juba mitu aastat järjest näha vähenemist, siis lubatud sõidukiiruse ületajate arv püsib 2012. aastast samal tasemel.
Tomsoni sõnul on üsna palju neid kihutajaid, kelle sõidukiirus tunnis on lubatust koguni 40 kilomeetrit suurem ja üle selle. „Linnas õnneks küll kedagi 90ga sõitmas pole tabatud,” ütles ta.
Ettearvatult liiguvad suurimad kihutajad kahel maakonna põhimaanteel – Virtsu ja Rohuküla teel. Tallinna teel rahustavad politsei hinnangul liiklust kiiruskaamerad. Taratuhini sõnul ütlevad skeptikud küll, et kaamera juures vähendatakse kiirust vaid korraks, kuid ise ta sellega ei nõustu – kaamera tõttu sõidetakse rahulikumalt vaid mingi teelõik.
Teistel põhimaanteedel on Läänemaa politseinikud kasutanud liikluse rahustamiseks Tallinna kolleegide abi. Nii mõnelgi päeval oli Virtsu ja Rohuküla maanteel väljas kümme politseiautot – iga mõne kilomeetri järel mõni.
„Lihula ja Tuudi kandi inimesed küsisid juba, mis viga on. Tallinnast tulles vaatad, et Ristil politseiauto, järgmine kolme kilomeetri pärast, siis Koluveres, Laikülas, Kirblas, Lihulas,” vahendas Tomson kohalike reaktsioone. „Inimesed arvavad, et kui ühest politseiautost mööda sõitsid, võid gaasi vajutada, aga kui iga 10 km tagant on politseiauto, on sel liiklust rahustav mõju,” lisas ta ja lubas, et sellesarnaseid aktsioone jätkatakse kindlasti.
Mind huvitax vàga, kes tuli mòttele patrullteenistus linna keskelt 3 km. kaugusele mere ààrde viia ??Ja kellele see kasulik on ? Eriti yrituste ajal kulub neil nūūd syndmuskohale kohale jòudmiseks vàhemalt 10 minutit. Aga muidugi on tore pàevitada ja piirikatega koos viidikaid pyyda. ? ?
Parem olla purjus kui uppund.