Kolmveerand tunni jooksul teisipäeva ennelõunal, mil Lääne Elu patrulliga kaasas oli, jäi liigse kihutamisega vahele neli autojuhti. Peatuda paluti ka ühel tuledeta sõitnud juhil.
Haapsalu–Rohuküla maanteel Kiltsis on kiirusepiiranguks 50 km/t. Kõige suuremaks sõidukiiruseks mõõdeti selle aja jooksul 86 km/t, ülejäänud jäid 60–70 km/t vahele. Trahv tehti neist kahele peatatud juhile. Kaks pääses pärast ohtrasõnalist vabandamist.
„Enamik kiiruseületajaid, kes siinsel lõigul kinni peetakse, on transiitsõitjad, kes tulevad saartelt või suunduvad praamile. Tihtilugu nimetatakse enese väljavabandamiseks praamile kiirustamist,” sõnas mõõtmise juures olnud Haapsalu politseijaoskonna patrulltalituse juht Tarmo Tomson.
„Kakskümmend minutit enne praami sõitma hakkamist on kiirused siinsel lõigul kõvasti üle saja kilomeetri tunnis,” kommenteeris patrullpolitseinik Aivar Nõva.
Tomsoni sõnul on Kiltsi lõigul kihutajaid palju ka seetõttu, et sinna jõudes peetakse asulaala lõppenuks, kuigi asula lõppu tähistav märk on alles mõnesaja meetri pärast.
Üks teisipäeva hommikul peatumiskäsu saanud juhte oli Prantsuse turistide furgoon, kelle sõidukiirus oli 70 km/t ja kes põhjendas oma viga samuti sellega, et ei pidanud vajalikuks väljaspool linna enam 50 km/t sõita. Turistid pääsesid suulise hoiatusega.
Tomsoni sõnul tuleb ette ka juhtumeid, kui pärast trahvi kättesaamist kohe uuesti edasi kihutatakse.
„Ka tänavu suvel ületas üks juht pärast menetlusprotsessi ära sõites kohe uuesti lubatud kiirust ja sai kaela teise trahvi. Võimalik, et uus kihutamine tuleneb juba vihast,” ütles Tomson.
Tomsoni sõnul on üleliia kiirustajaid endiselt enim meeste seas, kuid üha enam võetakse vahele ka naisjuhte.
„Muret teeb, et üha enam jääb silma lubatust kiiremini sõitvaid naisi, kellest kahel kolmandikul on autos ka laps. Hiljuti võtsime vahele naise, kelle auto sõidukiirus oli 140 km/t, kõvasti suurem, kui oleks pidanud. Kaasas oli tal hällilaps,” rääkis Tomson.
Ka eile 86kilomeetrise tunnikiirusega vahele jäänud juht oli õrnemast soost.
Peale liigse kihutamise muid tõsiseid liiklusrikkumisi ei avastatud. „Vähemalt on kõigil turvavööd peal. Ilus vaadata!” sõnas Tomson.
Fotod: Arvo Tarmula
Nii vähe!? Kas selle nimel tasub aega raisata? Kas see on mõni mehe töö või?
kontrollisin oma kiirust Garmini GPSiga. kui spidomeetril oli 100 km/h siis tark massin näitas 92 km/h. 120 juures oli 110. linnas oli 60 mul ja 54 temal.
kahjuks polnud ühtegi menti käepärast,et paluda end föönitada…
kokkuvõtteks-kes sõidab maanteel spidoka järgi 90ga,kulgeb nii 80-82 km/h, kes sõidab spidoka järgi 100ga, sel tegelik kiirus 92-93km/h.
muidugi sõltub palju autost ja rehvidest.
Ma sõidan 100-ga ja peaaegu kõik 95% sõidavad mööda.
Aga, miks ei sõida 90-ga?????????
Ebanormaalsed!
Kui autoga maanteel 90 km/h sõita, siis ei ole reaalne, et ükski sõiduk üldse mööda saaks sõita, sest lihtsalt ei saa jõuda järgi kiiruse lubatud piiri ületamata. Kahjuks on olukord liikluses ebareaalne.
Sa kutsud omale koju torumehe ja seadusesilma pimeda kummardajana nõuad tsekki ja oled selle eest nõus 20% rohkem maksma? Spidod näitavad esiteks allapoole ja tänapäeva autod on konstrueeritud ohutult liikuma ka Saksamaa autobahnidel, samuti kannatavad suuremaid kiirusi ka Eesti uued või renoveeritud teed. Samas jälle käänulised kruusakattega külavaheteed on lubatud kuni 90 kmh ka lõikudes kus üle 60 sõites on mats garanteeritud, mis näitab kui “hästi” olukorrale vastavalt seatakse kiirusepiiranguid meie riigis. Arvesta et maanteedel on peale väriseva jalaga pühapäevasõitjate ka inimesi kes peavad iga jumala päev mitu tundi trassil veeta, seega loomulik et nende huvi pole seal nürilt bürokraatiale… Loe rohkem »
Sõidan pidevalt haapsalu ja tallinna vahel, kusjuures ka ise rikun seadust sõites kogu aeg 90km alas umbes 100-ga või tiba rohkem.
Pean kahjuks tõdema, et minust sõidavad peaaegu kõik juhid mööda.
Eile tulin mööda vana maanteed Keila kaudu. Kitsal ja käänulisel teel 90-95ga sõites, kus päike kogu aeg silma paistis sõideti kogu aeg mööda.
Autojuhid on peast segi läinud ja enamus juhtudel on need naisjuhid.
Politseid nagu poleks üldse olemas ja neid ei karda keegi.
Kiirus ei olegi nii suur probleem, raske on taluda seda, et paljud juhid ei taha hoida pikivahet ja suruvad pikivahest tuleneva ohutuse tagamiseks eessõitjaid normaalsest kiiremini liikuma. Kõige tülikamad on pikivahe mittehoidmisega veoautode juhid. Pange mingid meetmed tööle, et asi muutuks.
nelja kiiruseületaja jaoks lausa kolm politseimasinat kohale aetud. Ressurssi on ma ütleks.
mul on olnud 80 kiirus Stockkeri juures aastal 2009 kevadel…ja lasti minema ilma hoiatuseta…inimesed olid need politseiametnikud…aga võivad olla ka munnid…
Stokkeri juures on maksimaalne lubatud kiirus 50km/h.
Vaata peeglisse – autojuhid võivad olla inimesed, aga võivad olla ka …
Nojah. Selleks et piirkiirust 20 km/h ületada ja pääseda nii napaka vabandusega hoiatusega -selleks peab tõesti välismaa härra olema. Nende peale maarahva miilitsa võim lihtsalt ei hakka.
Kiirused on suured. Õlu liigub kõrist alla kiirusel 70km/h ja seda asulas sees