Foto on illustreeriv. Foto: arhiiv
Kõigi kolme Haapsalu veeasutuse juhid kinnitavad meie põhjanaabrite tähelepanekut, et eestimaalaste basseinikultuur on ikka veel lapsekingades.
„Põhjanaabrid väljendavad meie majasisisestes kliendiküsitluslehtedes peaaegu iganädalaselt nördimust selle üle, et eestimaalased ei pese end enne basseini minekut,” nentis AS Heal juhatuse liige ja Fra Mare spaa juhataja Ingrid Talving. Ta rõhutas, et mõistagi ei käi see kitsalt Haapsalu elanike kohta ega saa seda kaebust üldistada ja laiendada kõigi eestlastekohta. „Aga kahjuks jääb meie poolt üles riputatud silt, mis ärgitab end enne basseini minekut pesema, just meie endi kaasmaalaste poolt tihti tähelepanuta,” tunnistas ta piinlikkust valmistavat fakti, mis välisturistidele meist just ülearu head muljet ei loo.
Talving märkis, et ega ka väliskülalised sellest patust just 100 protsenti puhtad pole, kuid nendega on mureprotsent tunduvalt väiksem. „Neil on teistsugune kasvatus ja teadmine juba sisse juurdunud, et kui sa lähed ühiskondlikku basseini, siis pead ennast korralikult puhtaks pesema,” selgitas Talving. „Ma ei tea, kas see on reaktsioon vene ajale, kui igas ujulas oli tädi, kes kontrollis, et kõik ennast enne basseini minekut ära peseksid, ja nüüd seda kurja tädi enam pole.”
Laine spaa juhataja Irene Väli möönis, et selle delikaatse teemaga on ka neil tulnud kokku puutuda.
„Eks kõik on kinni inimeste igapäevastes harjumustes, aga avalikes suplusasutustes peab ikkagi teistega arvestama,” rõhutas Väli. Varem olid Laine spaa dušširuumides kirjalikud juhendid, mis külastaja enne basseini minekut ennast pesema suunasid. Nüüd on appi võetud ka piktogrammid, kus on selgelt näha, mida pesemise all silmas peetakse. Näiteks tuleb enne pesemist ka trikoo seljast või ujumispüksid jalast ära võtta.
Väli sõnul saab asja parandada ainult järjepideva teavitustööga. „Teadlikkus on see märksõna ja tegelikult ka naabrivalve – kui sa ikkagi näed, et teine inimene ennast enne basseini minekut ei pese, siis tuleks sellele julgelt tähelepanu juhtida – see inimene tuleb ju teiega samasse basseini!” selgitas Väli.
Haapsalu veekeskuse haldujuht Alar Källe sõnul on näpuga kellegi peale väga raske näidata, kinnitas aga samas, et on ise peale sattunud, kui külastajad on teinud märkusi neile, kes üritavad end eelnevalt pesemata basseini minna.
„Eks see on probleem küll. Ka pärast sauna tullakse otse basseini, käiakse trikoodes saunalaval, pärast mida peaks trikoo tegelikult ära pesema, aga seda ei tehta. Kui pesemata, täishigistatud trikoo või ujumispükstega basseini minna, tekib kohe jääkkloor,” kummutas Källe linnalegendi, et kibe kloorilõhn ujulates tähendab, et selle desinfitseerimisvahendi kasutamisega on hoogu mindud. Tegelikult tähendab see hoopis, et mustuse vette sattumise tulemusena on käivitunud keemiline protsess, mille käigus tekib kirbe lõhna põhjustaja – seesama mainitud jääkkloor. „Kui bassein on puhas, siis sellist kibedat kloori lõhna ei ole,” selgitas Källe.
Talvingu sõnul on see halb harjumus ka basseinivee kõikuva kvaliteedi üheks peapõhjuseks. Võrreldes 2000 algusaastatega on olukord tema sõnul muutunud ja ujujate hügieen tunduvalt paranenud, aga arenguruumi on veel kõvasti.
Lääne Elu kirjutas eelmisel nädalal, et karmistatud nõuded basseinivee kvaliteedile sunnivad Haapsalu basseiniomanikke järjest enam pingutama. Läänemaa aastaraamatus avaldatud terviseameti kokkuvõttes märgitakse, et Haapsalu avalike basseinide suur probleem on piinlik fakt, et paljud külastajad ei pese end enne basseini minekut. Kui aga basseini satub pesemata inimesi, häirib see kohe töötavaid veetöötlussüsteeme ja mõjutab kloori sisaldust basseinivees. Duššist möödahiilivaid külastajaid peavad basseiniomanikud ise peamiseks põhjuseks, miks neil kõigil on aegajalt probleem basseinivee kloorisisaldusega.
Töötan kosmeetikuna ja näen pidavalt, kui kohutavas korras on soomlaste jalad – küüneseen vohab vähemalt pooltel, või rohkemgi. Ka eestlastel on küüneseent kuid tunduvalt vähem ja üldiselt ollakse sellest teadlikud ja üritatakse probleemiga tegeleda. Kui mõnele sommile julgen arvamust avaldada, et tal võib tõenäoliselt olla küüneseen, siis tehakse üllatusest ilmatuma suured silmad. Huvitav küll, kui küüned on totaalselt kahjustunud, siis ilmselt on see küüneseen seal juba aastakümneid kükitanud – kuidas inimene küll ise selle peale ei tule, et uuriks, milles probleem. No ja sellised käivad meil siis pidevalt SPA-des ja mõelge nüüd ise, kui mõnus endal sealsamas olla on.
matsid jäävad matsideks!
Ma elan Soomes. Kui eestlane tuleb küla ta ei pese ennast emne sauna. Läheb kohe lavale ja higistab oma mustused lavale. Siis läheb eestlane dusi alla, ja pritsib kõik seinad ja kogu põranda kuni ukseni paksult veega kokku. Vett leidub ka leiliruumist ja riieteruumist. Eestlane ei kuivata seinu. Köik jääb märjaks ja hakkab mädanema. Olen mäda saunu näinud Eestis liiga palju. Veidi (sauna) kultuuri, eetlased! Me pole vene saunas!
häbenevad haiglaslikult, see on vale kodune kasvatus.
Juba ajalugu uurides, saame teada Läänemaa pesemis harjumistest.
Tähelepanu pelgurid võiksid istuda kodus, siis on vesi puhtam.
veekeskuses ei tohi passeini kustagi. mingu metsa!
ei noh,parem on minna pesemata basseini ja ujuda seal oma,vabandust, sita sees…hakka veel pesema end, ei tea äkki piilub veel keegi.Ega inimestel ju muid muresid pole kui teiste paljaid kehasid vaadata….
Aga kui see on nii normaalne ja loomulik, siis keelustame veekeskustes kõik riided. Pole ujukaid, pole probleemi, et keegi nendega sauna roniks. Või tõepoolest – milleks Wc -le uks? Ja mismõttes riietuskabiine vaja? Rõivakauplustesse ja randa. Paljas keha on ju niiiii loomulik. Tore, kui kõik vahivad. Vabandust, aga minu arvates on see haige suhtumine.
soomlastel on ka teistsugune saunakultuur.Käiakse peredega koos saunas, lapsed,emad ,isad,sugulased. ja kõik paljad kui porgandid.Lapsed harjuvad maast madalast,et inimese keha ei ole nüüd objekt,mida uurida vaid enamuses oleme ju kõik ühesugused ja häbeneda oma keha või teisi vahtida ei tule pähegi.
Mis mind aga imestama paneb on just kommenteerijate endi suhtumine,et ääki keegi mind vahib ja ei tea,mis nüüd mõtetes teha tahab.Kuulge,täiskasvanud,te olete ju ise haiged sellise mõtteviisiga.
Pähh…istuge siis kodus 😀 ärge suvel randa ka minge…suviotsa käige pikkade pükste ja jopega,kapuuts tömmake ka üle pea-äkki keegi vaatab 😀