Ormsö. Foto: Arvo Tarmula
Riigihangete vaidlustuskomisjon ei rahuldanud Kihnu Veeteede vaiet, mis käis Lääne maavalitsuse ja Väinamere Liinide vahel sõlmitud Vormsi laevaliini avaliku teenidamise otselepingu kohta.
Et 1. maiks ei olnud Vormsi laevaliini operaatori riigihanke kohtuvaidlused veel lõppenud, aga uus laev oli juba valmis, kasutas Lääne maavalitsus õigust sõlmida ajutine otseleping. Maavalitsus küsis hinnapakkumust kolmelt ettevõttelt: Kihnu Veeteed, Väinamere Liinid ja TS Shipping.
Parima pakkumuse tegi Väinamere Liinid , kellega maavalitsus sõlmis ka otselepingu. 1. juunist kehtima hakanud leping kehtib, kuni maavalitsus saab sõlmida riigihanke võitjaga „päris” lepingu. Otseleping kaotab kehtivuse hiljemalt 31. mail 2016.
Kihnu Veeteed soovis vaidlustuskomisjoni pöördudes, et komisjon tuvastaks ajutise lepingu tühisuse.
Kihnu Veeteede üks põhjendusi oli, et maavalitsusel ei olnud vajadust lepingut kiirkorras sõlmida, sest leping Kihnu Veetedega kehtis tänavuse aasta lõpuni või kuni uue laeva liiniletulekuni. Veel pidanuks maavalitsus Kihnu Veeteede meelest teavitama otselepingu sõlmimise kavatusest üle Euroopa Liidu, et kõik huvilised oleksid teadlikud maavalitsuse kavatsusest.
Maavalitsus leidis, et Kihnu Veeteede õigusi ei ole rikutud, neil oli võimalus osaleda otselepingu protsessis ja seda nad ka tegid, kui esitasid oma hinnapakkumuse. Paraku osutus Väinamere Liinide pakkumus odavamaks.
Maavalitsuse selgitusest vaidlustuskomisjonile nähtub, et kui maavalitsus oleks jätkanud Kihnu Veeteedega, pidanuks uus laev kai äärde seisma jääma. Riigile tähendanuks see iga päev 1000-eurost kulu. Kuu aega kai ääres seismist teinuks Veeteede Ameti hinnangul kokku 27 000 – 30 000 eurot.
Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis, et lepingut saab vaidlustada isik, kes on protsessist välja jäetud. Kihnu Veeteid ei ole diskrimineeritud, sest talle on antud võimalus otselepingule konkureerida.
„Vaidlustame selle otsuse halduskohtus,” ütles Kihnu Veeteede nõukogu esimees Kaspar Kokk. „Meie hinnangul ei olnud otselepingu sõlmimine õiguspärane.”
Kokk jäi Kihnu Veeteede varasema väite juurde, et Väinamere Liinid tegid nii riigihankes kui ka otselepingu puhul alapakkumuse.
„Kaks kohtuinstantsi on öelnud, et maavalitsus pidanuks pakkumusi rohkem kontrollima, et alapakkumust tuvastada,” ütles Kokk. „Selle asemel sõlmiti samadel tingimustel otseleping.”
Kokka ei veennud ka Ormsö merekatsetustel saadud kütusekulu andmed. Tema sõnul olid katsetused ideaaltingimustes ja nende põhjal ei saa teha pikemaid järeldusi. Peale kütusekulu olid Väinamere Liinid tugevalt alla hinnanud ka merepersonali jm kulu, sõnas Kokk.
„Niipea see asi ei lõpe,” nentis Kokk. „Ja ega meil olegi muud varianti kui enda õiguste eest võidelda.”
Lääne maavalitsusel on praegu pooleli ka vaidlus Väinamere Liinidega, kes leidis, et maavalitsusel polnud õigus kohtuvaidlustesse takerdunud riigihanget nurjunuks kuulutada teha. Halduskohus on lubanud selles vaidluses otsuse teatada 28. juulil.