Linnamäel veiseid ja vilja kasvatava Arne Tamme kruundi talus käis üle 250 inimese. Foto: Ahto Viigipuu
Esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval külastas Läänemaa talusid sadu inimesi, kes tahtsid teha tutvust talueluga, osta talutooteid ja sõlmida kaubakokkuleppeid edaspidiseks.
Pühapäeval sai teoks esimene üle-eestiline avatud talude päev, mil avasid talud soovijaile uksed, näitasid oma tootmist ja masinaid, pakkusid huvitavat tegevust ja müügiks talutooteid.
Läänemaal võttis külalisi vastu kümme talu Hanila, Martna, Ridala, Lääne-Nigula ja Vormsi vallast. Talude tegevusalad ulatusid kanepi- ja maitsetaimekasvatusest köögi- ja teravilja ning lihaveise- ja kanakasvatuseni.
Läänemaal avatud talude päeva koordineerinud Lea Lai kinnitas, et esimese korra võib igati edukaks lugeda: „Külastajaid oli palju ja tegevused pakkusid inimestele huvi.”
Lai jõudis läbi sõita veidi enam kui pooled talud. Hommikul kl 10.30 nägi ta Hanila valla Ranna rantšos juba sadat inimest loomadega tutvust tegemas. Kanepikasvatusega tegelev Tammejuure talu võõrustas päeva jooksul poolt tuhandet inimest; lihaveise- ja hobusekasvatusega tegelevat Kalda talu Martna vallas käis uudistamas umbes 300 inimest, Linnamäel veiseid ja vilja kasvatava Arne Tamme Kruundi talus käis üle 250 inimese.
Kui Harjumaal veeti taludesse inimesi bussidega, siis Läänemaal sõideti ringi pere- ja sõpruskondadega. Hanila valla Aaviku talu perenaise Eha Raja sõnul oli nende 85 külastaja hulgas nii Pärnu kui ka Tallinna inimesi, viimaste seas ka suvitajaid. „Suur üllatus, et nii palju inimesi,” tunnistas Raja. „Minu meelest oli see tore, inimesed nägid, kuidas ka väiksemad ja lihtsamad talud maal elavad.”
Aaviku talus said inimesed ise pesast kanamune võtta ja põllul köögivilja valida. Eha Raja sõnul on tänavune ilm selline, et köögivili valmib hilja. „Kui järgmisel aastal teha avatud talude päevad, siis võiks see olla pisut hiljem, saaks inimestele rohkem tooteid pakkuda,” soovitas Raja.
„Paljud ütlesid, et miks varem pole selliseid ettevõtmisi korraldatud, nii tore on käia,” vahendas Arne Tamm külaliste hinnangut. Tema Kruundi talus sai vaadata loomi ja talutehnikat; õpetati, kuidas teha vahet teraviljadel, ja demonsteeriti rullsilo valmistamist.
Peremehe sõnul oli laste lemmikuks talutehnika ja loomad. „Linnainimesed ei tea loomadest suurt midagi ja ega nad ole näinud ka, kuidas silo tehakse,” ütles Tamm.
Lea Laia sõnul on ettevõtmise üks eesmärke tutvustada taluelu ja -tootmist. Teine ja võib-olla olulisemgi eesmärk on, et tootjad saaksid tarbijatega kaubakokkuleppeid sõlmida. „Maainimesed teevad ikka rohevahetust ja naturaalmajandust, aga linnainimeste kätte talutoit alati ei jõua,” selgitas Lai. Ta lisas, et kindel klientuur annab ka talupidajale kindluse toota.
Eha Raja ütles, et päris paljud küsisid kontakte ja lubasid ühendust võtta. „Linnas pole ju köögivilja kusagil hoida, aga me saaksime neile värsket maakaupa saata, sest siit käiakse ju samuti linnas tööl,” lisas Raja.
Kontakte lihaveiseliha ostuhuvilistega sõlmis ka Arne Tamm. Avatud talude päeva üheks plussiks nimetas ta, et enne külaliste vastuvõtmist vaatad oma majapidamise uue pilguga üle ja teed töid, mida muidu edasi lükkad.