Perekond Kõuts. Foto: Arvo Tarmula
Kaks noort peret on sel suvel pakkinud oma asjad Tallinnas ja kolinud Haapsallu elama.
Eelmisel nädalal lõpetasid Maarja ja Jaanus Kõuts oma Kalamaja korteris asjade pakkimise, et kolida elama ja tööle Haapsallu.
„Saime pealinna köidikuist vabaks,” ütles Haapsalust pärit 33aastane Maarja Kõuts.
Maarja Kõuts sai töökoha sihtasutuses Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Ta on seal turundus- ja kommunikatsioonijuht. Abikaasa Jaanus Kõuts võitis Haapsalu lasteraamatukogu juhataja konkursi ja asub sellele tööle augusti alguses.
Maarja Kõuts on lõpetanud 2000. aastal Haapsalu gümnaasiumi. Tallinnas, tollases pedagoogikaülikoolis õppis ta kultuuriajalugu ja kultuurikorraldust, nii et Haapsalus saab ta päris erialasele tööle. Ülikooli ajal töötas ta Kadrioru kunstimuuseumis, tegeles lastega ja andis neile seal tunde. Ta on ka Kadrioru lastemuuseumi Miamilla üks rajajaid ja olnud vabaõhumuuseumis ürituste korraldaja. Viimane töökoht oli tal Tallinna linnamuuseumis. Siis tuli lapsepuhkus ja nüüd Haapsalu. Perepoeg Kaarel Kõuts on aasta ja 11 kuud vana.
„Soov Haapsallu naasta on olnud kogu aeg,” tunnistas Maarja Kõuts. „Nüüd naeratas meile õnn, saime mehega mõlemad töökoha. See on imetlusväärne!”
Jaanus Kõuts (39) on Viljandimaalt pärit ja tal on Viljandi kultuurikolledžist raamatukoguhoidja haridus. Infoteaduste magistriks sai ta Tallinna ülikoolis. See on tänapäeva raamatukoguhoidja nimetus, sest peale raamatute tegeldakse raamatukogudes ka info talletamisega laiemalt.
Et 1. detsembrist 1981 lasteraamatukogu juhtinud Kristi Alaküla tahab edaspidi olla raamatukoguhoidja, kuulutas keskraamatukogu kevadel välja juhataja konkursi. Kandideeris mitu inimest, enamik Tallinnast.
Jaanus Kõuts on töötanud ka Rocca al Mare kooli raamatukogus, ta on olnud aktiivne kaasalööja kooliraamatukogude sektsioonis.
„Ta pani Rocca al Mare kooli raamatukogule tugeva aluse ja tal on eeldused lastega töötamiseks,” tutvustas uut töötajat Läänemaa keskraamatukogu juht Ilme Sepp.
Haapsallu tuleb Jaanus Kõuts rahvusraamatukogust, kus ta on veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist.
Veebiarhiveerimine säilitab selle, mis on praegu netis üleval vaid veebisaidina ja mis ei ole talletatud paberil või saadetena teles ja raadios. Rahvusraamatukogud hoolitsevad, et kultuuripärand, mis veebis avaldatud, jääks alles.
„Iga veebisait kaob varem või hiljem ja neist ei jää jälge,” selgitas Jaanus Kõuts. „Vanu raamatuid võib saada antikvariaadist, aga veebisait on nagu ainueksemplar.”
Veebiarhiivist saab tulevikus lugeda vanaisa blogi või vaadata,kus on vaarema töötanud, tõi Kõuts näite. Teadlastele on veebiarhiiv juba praegu hea allikas, eriti kasutavad seda sotsiaalteadlased, lingvistid, arvutiteadlased. Tekkinud on uus valdkond, digitaalhumanitaaria. See ühendab inimesi, kes uurivad arvuti abil kultuuri ja ühiskonda.
Läänemaa keskraamatukogu lasteosakonna juhataja kohale asub Jaanus Kõuts augustis. Haapsalus töötades lubas ta anda oma panuse, et Haapsalu noored saaksid kasvada veel rohkem raamatute keskel, et ka tulevikus oleks inimesi, kes tunnevad huvi Eesti kultuuri vastu ja kes suudavad keskenduda.
„Elame pinnapealses kultuuris, sõnumid jäävad järjest lühemaks, aga süvenemise ja keskendumisvõimeta ei saa elus suuri asju korda saata,” ütles Kõuts. „Kel on on säilinud oskus keskenduda, sel on suur tulevik.”
Kõuts kiitis, et Haapsalu lasteraamatukogus on tehtud head tööd. Krista Kumbergi kaudu on Haapsalu lasteraamatukogust kuulda üle terve riigi.
Viljandist pärt Jaanus Kõutsi arvates on Haapsalu Eesti kõige kaunim linn.
„Haapsallased on linnaga harjunud ega pane seda enam tähele,” ütles Jaanus Kõuts lootes, et temal jätkub kauaks silma seda ilu märgata.
Kõutsid leidsid Haapsalus endale maja ja sellega täitus pere üks unistus: oma aed, kus laps saaks mängida.
Maarja Kõuts lisas, et nad nõustusid endast rääkima just sellepärast, et julgustada noori peresid oma unistusi teoks tegema ja väikelinnas töö- ning elamisvõimalusi otsima.
ja mõni teine lahkub väikese palga pärast ikka. loodame, et needsamad noored inimesed mõne aja pärast samuti suurema palgaga kohti otsima ei hakka.
kübe ja Ibra ei usu seda propagandat…
Mis sa Kala patrad. Minu arust on Kübe väga avatud hingega inimene ning temas on tugev usk unistuste täitumisse. Temas pole kibestumise jälgegi, rõõmustab kui laps iga linnas toimuva sündmuse ning ürituse üle. Kuskil keegi rääkis, et pidavat olema algaja sulemees, kes kogub oma raamatu tarvis materjali, püüdes mõista teatud liiki inimese hingeelu ning seepärast püherdabki ta seal linnavalitsuse ja maxima vahelisel alal nagu lilleke rohus…et peategelasega samastuda.
Aga jah, laul ütleb, et kauneim linn on Eestis Tartu. Ilu on vaataja silmades.
Senta juures käisime ka.
Saaks rongi, tuleks kakskümmend ja sada peret. Rõivas ekspressbussiga sõitku ise. Haapsalu on imeline!
Sinu jutus peegeldub sinu reaalsus (Postimees) Oma keelekasutusega sa ühelt poolt näitad teistele, kes sa oled ja teisalt lood seda reaalsust, milles sa elad. Seda illustreerib hästi üks budistliku tagapõhjaga lugu kahest rändajast. Linna jõudes küsis üks rändaja talle teel vastu tulnud vanalt naiselt: «Missugused inimesed selles linnas elavad?» Vana naine päris vastu: «Missugused olid inimesed sinu linnas?» «Oh, nad olid kohutavad,» torises rändaja. «Valelikud, petised, kobakäpad, mitte ühtki neist ei saanud usaldada.» «Küll sa näed, et inimesed siin linnas on samasugused,» vastas vana naine. Kui tuli teine rändaja, küsis temagi vanalt naiselt, mis inimesed seal linnas elavad. «Missugused inimesed… Loe rohkem »
See teine pere on Kreegi pere, kes tuli otse Taeblast.
Kes see teine noor pere siis on?
Tore, et Haapsalu on tee leidnut tore pere. Mind hämmastab see, et sellest tehakse linna sündmus. Paraku lahkub rohkem. Ärme jääme oma naba imetlema ja meedia kaudu inimeste ajusid pesema.