Eugen Veges.
Kreeklased tegid õigesti, et eelistasid võlaorjusele demokraatlikke väärtusi. Ühisotsustamine paistab neile rahakõlinast tähtsam. Nad usuvad, et ühisotsustamine mobiliseerib ja lubab lühikese ajaga ületada esmapilgul ületamatuna paistvaid takistusi.
Rahast ei tasu teha iidolit, mille nimel ollakse valmis kõigeks. Tagatisteta süsteem peab varem või hiljem kokku kukkuma. Usaldusest üksi ei piisa, tagatist peab saama ka katsuda. Mida varem ülepaisutatud rahasüsteem kokku kukub, seda vähem kulutame aega tagajärgede kõrvaldamisele ja uue süsteemi rajamisele.
Kõik on kõigile võlgu – selline olukord ei saa lõpmatuseni kesta. Kreekas toimunu (võlakohustusi ei suudeta tasuda) tõestab seda. Ookeanitagused raha trükkimise masinad seiskusid, Euroopa omad võtavad tuure. Rahamass jätkab kasvamist. Kui rahahulk kasvab, siis kasvab ka selle kasutajate arv. Laenuturud jätkavad paisumist. Võlakoormused muutuvad kopsakamateks.
Abiraha, mida omavahel jagatakse, pole teenitud, vaid laenatud. Statistikaameti andmetel oli Eesti riigivõlg 2013. aastal 1887,5 miljonit eurot. Rahanumbrist tähtsam on aga tendents. Aastail 2011–2013 Eesti riigivõlg kahekordistus. Kasv tulenes paljuski Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) garantiides osalemisest ehk jõukamate riikide abistamisest.
Riigivõla kasv pärast seda küll rauges, kuid nii see ei jää. Rahamasinad töötavad, võlakombitsad laienevad. Eesti riigivõla kasv küll hetkeks rauges, kuid eraisikute kohustused kasvasid. 2014 väljastati uusi pangalaenusid varasemast ajast 19,5 protsenti enam. Laenuraha kasvatab küll sisetarbimist, kuid jõukus sellest ei kasva. Soove tuleks ühildada võimalustega.
Jõukas ei tulene rahamassist, vaid positiivsest bilansist. Tegemata kulu lubab teenida lisatulu. Kulu toob kaasa lisakulu. Uhke ametiasutuse ehitamisega või sõidumasina soetamisega muudame elu mugavamaks, kuid suurendame ka (püsi)kulu. Kajastugu viimased siis suuremas elektriarves, kõrgemas kindlustusmakses, finantskulus (laenuintressi kasvus) või mingis muus väljaminekus. Laenamisega tarbime tulevaste aegade tulu, ahendame tuleviku võimalusi. Laenuraha kasutamisega loobume osast tulevikutulust, müüme oma aega ja tegevust.
Kreeklased tegid väga õigesti, et eelistasid võlaorjusele demokraatlikke väärtusi. Tagatisteta rahasüsteemil puudub tulevik.
Eugen Veges
TERE TULEMAST: LAENU VÕTMINE VÄLISTE DÜNAAMILISTE meeskondade vahel, kes otsivad laenu oma tegevuse taaselustamiseks projekti elluviimiseks või vajate raha muudel põhjustel? Ärge muretsege, kui olete oma riigis registreeritud ja teil pole juurdepääsu rahastamisele, võtke palun ühendust sellel meilil: martinabracko6@gmail.com
et teate laenu ja finantseerimise tingimusi ilma ahistamiseta ja jätate oma rahalistest probleemidest hüvasti. Mõelge valdkondadele, kus saame teid aidata oma projektide elluviimisel või päästa teid ummikseisust * rahalised * investeerimislaenud * isiklikud laenud
Ps: teadke, et töötame teie rahuloluga. Võite jälgida oma faili veebis, et õppida selle arengust. Saada mulle e-kiri: martinabracko6@gmail.com
Kommentaariumi vaadetes on tore teada et läänemaale on mõtlevaid inimesi järgi ka veel jäänud isegi õigeid küsimusi osatakse juba esitada. Ei olegi kõiki veel ära küüditataud. Aga eelmisel kommijatele siin täienduseks – Mina ei tahaks et minule ei makstaks võlga tagasi – õiget ei ole siin midagi. Vaata probleem seisneb selles et ega sa ei kipu ju võlgu andma ka kuid sul midagi anda ei ole. Probleem seisneb selles et see raha mis välja laenati seda ei olnud olemaski… saad sa aru inimene. Pankades on reaalse rahaga kaetud laene 10% kui sedagi. Lihtsalt numbrid liiguvad ühe rea pealt teise peale… Loe rohkem »
Kreeklased võtsid ja jätavad maksmata? Mina ei tahaks et minule ei makstaks võlga tagasi – õiget ei ole siin midagi.
Iseasi on kas rahvas suudab seda suurk koormat maksta. Kindlasti kaotavad haiged ja vanurid. Kivi nende juhtide kapsaaeda. See rahatrükkimise jutt on mull – inflatsioon ongi rahatrükkimise mõõdupuu.
Ah et kreeklaed tegid õigesti? Võtsid lubaduste saatel laenu, laristasid maha, nüüd teatavad et tagasi ei maksa – tegid õigesti? Mis puutub raha trükkimisse, siis selle osaga artiklist võib osaliselt isegi nõustuda, aga et kreeklased tegid õigesti? Kes on keelanud kreeklastel neid nn demokraatlikke väärtusi järgida, näiteks makse koguda, petmine lõpetada jne? Või koosneb demokraatia ainult raha väljapetmisest ja tagastamata jätmisest? Elagu terviseks ilma rahata, tahaks näha, kaua nad vastu peavad. Esmaspäevani igatahes ei pea!
Pangad annavad raha välja tulevikus tehtava orjatöö tagatisel. Kui vanasti vajati panga asutamiseks mingitki algkapitali, siis nüüd on vajalik vaid ‘licence to kill’ ehk orjastamisluba panga pakutavate virtuaalsete ‘punktide’ eest. Kui ori end juhtumisi surnuks töötab nt. õhku täispumbatud kinnisvara kinnimaksmisel, kandub orjus automaatselt pärijatele edasi. ‘Punktisüsteem’ vabastab panga sellestki vastutusest, mis omal ajal kaasnes kulla alusel pangasedelite emiteerimisega. Pank muutub finantsasutusest omalaadseks rahvastepalli kohtunikuks, kes jagab mängijatele (võidu)punkte oma parema äranägemise järgi – ikka väärikatele rohkem, vääritutele vähem. Tegelik tööpanus, milleta ühiskond vajuks juba ülejärgmisel päeval kaosesse, jäetakse arvestusest välja.
Tõesti huvitav?Alati on olnud tunne et avaldatakse kinnimakstud artikkleid.Ootame huviga edasi.
Igati asjalik artikkel. Huvitav kuidas see siia palagannilehte ära eksis.