Haapsalu rahvaülikoolis käib juba kolmandat suve koos soomlaste grupp, kes õpib eesti keelt.
Keeleõppe kursus toimub neil nädal aega iga päev. „Nendele väga sobib Haapsalu, siin on hea ka ennelõunasel ajal natuke keelt harjutada ja pärastlõunasel ajal minna praktiseerima linna peale,“ rääkis õpetaja Marju Terro.
Väärikas eas härrad ja prouad on oma huvi leidnud eesti keele vastu mitmetel erinevatel põhjustel. Johan Silen ja Ove Knekt on mõlemad huvitatud rannarootslaste ajaloost ning töötavad suvel vabatahtlikena rannarootsi muuseumis.
„Rannarootsi muuseumis käivad ka eestlased ja sellepärast õpime, kursus on hea meil, me õpime eesti keelt rääkima,“ ütles Knekt, kes kirjutab lugusid rannarootsi ajakirjale.
Didrik Selder aga elab juba kümme aastat Eestis. „Minu laps ja abikaasa on eestlased, ma elan siin Eestis,” rääkis Selden.
„Õpime eesti keelt ja oleme turistid, ilus on Haapsalus, hea suvelinn, head hotellid, hea spaa, palju tegemist, võib jalgrattaga käia ümber linna ja näha palju,” rääkis Hans Lille.
Praegu seitsmeliikmeline keelegrupp alustas koos õppimist kuus aastat tagasi Vormsil. „Kolmel suvel olime seal ja siis me hakkasime Haapsalu rahvaülikoolis õppima ja nüüd meil on paar suve vahele jäänud ja tulime uuesti kokku,“ rääkis õpetaja Marju Terro.
Lea Katayarinne on käinud eesti keele tundides juba 15 aastat. Oma keele õpet alustas ta 2000 aastal, mil oli seotud Euroopa projektiga Eestis.
„ Nad on eesti keele tõsised huvilised, kes on 10 aastat ise Soomes rahvaülikoolis õppinud või kes on endale toredad abikaasad leidnud Eestist,“ rääkis Terro.
Ka Leif Lindblom, kes elab oma eestlannast abikaasaga Soomes, on 5 aastat iga nädal korra eesti keele tundides käinud. Oma keele taset peab ta madalaks, aga räägib sellegipoolest kodus rootsi ja soome keele kõrvalt ka natuke eesti keelt.
Leena Ahtila, kes on ainuke grupist, kelle emakeel on soome keel hakkas eesti keelt õppima saades inspiratsiooni oma naabril, kes samuti eesti keelt õpib.
Fotod: ARVO TARMULA
