Läänemaal pääsevad ka kahelised gümnaasiumi

Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber. TIINA LIIV

Noarootsi on Läänemaa neljast gümnaasiumist ainus, kus on konkurss ja koolikatsed. Kooli ukse taha jäi tänavu ligi 30 last.

Lihula gümnaasium ja Kullamaa keskkool võtavad vastu kõik tahtjad. Läänemaa ühisgümnaasiumi ukse taha jäi kümme last, kuid mitte sellepärast, et õppekohti ei jätkuks.

Läänemaa ühisgümnaasiumis soovis õppida 113 põhikooli lõpetanud last, õppima oleksid nad mahtunud kõik, kuid 10. klassi on vastu võetud 97. Kümme jäi ukse taha.

„Tunnistused näitasid, et pole gümnaasiumis õppijad inimesed,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt.

Läänemaa ühisgümnaasiumisse pääseb, kui põhikooli lõputunnistusel on vähemalt rahuldavad hinded. Vaadatakse ka 9. klassi veerandihindeid, kus Schmidti sõnul võib „mõnest juhuslikust mitterahuldavast” ka mööda vaadata, kuid „üle kriitilise piiri” ei tohi neid olla.

Schmidt märkis, et kui seni on neile õppima tuldud peamiselt Läänemaa koolidest, siis tänavu esimest korda on tulijaid ka mujalt: Palamuselt, Tallinnast ja Hiiumaalt. Avaldusi võtab kool vastu selle nädala lõpuni.

Rohkem poisse

Noarootsi gümnaasiumisse on vastuvõtt lõppenud. Sissesaamiskatsetel tuli teha teadmiste ja silmaringi test ning lühikirjand. Testi ei pea tegema need, kelle lõputunnistusel on ainult viied. Selliseid oli tänavu üheksa.

Vastuvõtukatseid korraldab kool märtsis ja juunis. Katsetel käis 93 õpilast, 64 õpilast võttis kool vastu. Noarootsi gümnaasiumi sekretär Viktoria Mitman ütles, et viimastel aastatel ongi konkurss olnud selline.

Tänavuse vastuvõtu eripära oli Mitmani sõnul selles, et pisut rohkem oli vastuvõetute seas neid, kes kohast loobusid. Kui varem on loobunud kümmekond õpilast, siis tänavu üle 15. Et aga soovijaid on palju, siis õppekohad tühjaks ei jää, need täidetakse pingerea alusel.

Mitmani sõnul oli tänavu sisseastujate seas senisest rohkem poisse. „Märtsikatsetel oli ainult 12 tüdrukut rohkem. Muidu on ikka suurem tüdrukute ülekaal,” ütles Mitman.

Lihula ja Kullamaa kool võtavad 10. klassi mööndusteta vastu kõik soovijad, avaldusi saab tuua augusti lõpuni. Sellest hoolimata on soovijaid vähe. Kullamaa 10. klassis on avalduse andnud neli õpilast, kõik on oma põhikooli lõpetajad. Kooli sekretär Anu Huugen ütles, et peaks tulema veel vähemalt kolm oma kooli õpilaste avaldust. Kullamaa keskkoolil on ka õhtukool, aga sel aastal pole seal keegi tahtnud õppima hakata.

Kullamaa keskkooli 10.–12. klassi nimekirjas on praegu kokku 23 last. Kullamaa vallavanema Jüri Oti sõnul oleks paras 45 last. „15 last klassis oleks praeguses demograafilises seisukorras täiesti normaalne, kui ta aga läheb vahepeal allapoole, pole kah midagi hullu lahti,” ütles Ott.

Ott ütles, et lasteaed on lapsi täis ja küllap kasvab nende hulk kooliski jälle. Alampiirist, mil peaks gümnaasiumiosa sulgema, pole vallamajas juttu olnud. Oti sõnul ei tulegi. Ott ütles, et kooli sulgemine võib kõne alla tulla ainult siis, kui riik enam ei luba või kogukond ei taha kooli pidada.

Kui jõuluks hinded korras

Lihula gümnaasiumi 10. klassis on avaldanud soovi õppida 11 last, kolm Virtsust, üks Koongast, seitse Lihulast. Kaugõppe 10. klassi on avalduse andnud üks õpilane. Gümnaasiumi sekretär Liia Põld ütles, et loodetavasti tuleb soovijaid suvel juurde. „Alguses lähevad suure hurraaga ära, siis tulevad tagasi,” ütles Põld naljaga pooleks.

Vastuvõtukatsete asemel on Lihulas vestlus direktoriga. „Kui tulija on töökas ja tahab õppida, siis meie aitame tal igal juhul gümnaasiumi lõpetada. Kõik Harvardi ei lähe. Mõned jälle lähevad. Mina toetan kõiki,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber.

Sõber ütles, et Lihulas saavad 10. klassi sisse kõik soovijad, sest lapsi on vähe ja valida pole võimalik. Enamik gümnaasiumiosas õppijaist on Lihula lapsed. „Oma lapsed tuleb ära õpetada. Kes neid siis ikka õpetab, kui meie seda ei tee,” ütles Sõber.

Üldse õpib Lihula gümnaasiumiosas 46 last. Direktori sõnul on laste arv piisav. „Kedagi ei jäeta kõrvale. Saame läheneda individuaalselt,” ütles Sõber.

Kahtedega sisseastuja saab esialgu koha mittestatsionaarses õppes. „Kui jõuluks on hinded korras, saab päevaõppesse üle tulla,” ütles Sõber.

Sõber on seda meelt, et gümnaasiumi peaks saama lõpetada ka see, kes saab mõne riigieksami eest 0 punkti.

„Mõnes teises aines võib ta saada 70 punkti. Süsteem, mis ainult ühe nulli pärast ei lase edasi õppida, on lühinägelik,” ütles Sõber.