Taebla gümnaasiumiosa otsustas Lääne-Nigula vald sulgeda. Sügisest 10. klassi seal enam ei avata. ARVO TARMULA
Kommenteerib haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb:
„Väljakutse on tõsine juba mitu aastat. Õpilaste arv on järsult langenud. Eriti suur on langus olnud vanemas kooliastmes. Kõik need muudatused on olnud aastaid ette prognoositavad. Koolivõrgus tarkade otsuste edasi lükkamiseks tehakse kahjuks valikuid, mille mõju pole kindlasti tark.
Gümnaasiumiharidus on põhimõtteliselt erinev põhikoolist – seal on oluline pakkuda sotsiaalset keskkonda, valikuvõimalusi, et noor õpiks edasises elus valikuid tegema, saaks leida ja spetsialiseeruda oma tugevatele külgedele. Gümnaasiumiastme pidamine olukorras, kus klassis on alla kahekümne või isegi alla kümne noore, on ebamõistlik. Väga väikestes gümnaasiumides pole juba orgaaniliselt võimalik pakkuda valikut ei õppesisus (valikkursused) ega õppetöö korralduses (mitmekesised meetodid õpetamisel – seminarid, praktikumid, meeskonnatööd jne). Ka ei ole võimalik pakkuda väikestes gümnaasiumides õpetajatele mõistliku koormusega tööd, mis raskendab heade õpetajate värbamist ja koolis püsimist. Selleks, et liiga pisikese õpilaste arvuga gümnaasium (st gümnaasiumiaste) saaks toimida, pakutakse mitmes neis kursuseid põhikooli tarvis antud riigieelarveliste vahendite arvelt. Pikas perspektiivis pole see jätkusuutlik.
Kui eelnevaga käib kaasas ka nõudlikkuse lati allalaskmine, mõjutab see õppetöö kvaliteeti. Gümnaasiumisse peaksid õppima asuma noored, kellel on tahtmine õppida ja kelle võimed võimaldavad õppida. Eeldame, et Eesti koolides töötavad spetsialistid, kes suunavad ja toetavad õpilast tema haridustee valikul ja gümnaasiumisse võetakse vastu õpilased, kes suudavad ja tahavad selle kooliastme ka lõpetada. Lävend on gümnaasiumis vajalik ka selleks, et välistada hilisem õpilase väljalangemine. On oht, et see annab noortele ebaadekvaatset tagasisidet ja vähendab õpetajate motivatsiooni.
Lõpuks kannatavad tarkade otsuste tegemata jätmisest noored, kes on nn puhaste ja õpilaserikkamate gümnaasiumide ja ka kutsekoolide noortega võrreldes oluliselt kasinamas õpikeskkonnas. Samuti kannatavad nende valdade põhikoolid – sedavõrd väikeste ja vähese nõudlikkusega gümnaasiumiastmete ülevalpidamine tähendab, et omavalitsusel on vähem ressursse kõige olulisema kooliastme, põhikooli arendamiseks. Noarootsi ja Läänemaa ühisgümnaasium on piisavalt suured, et pakkuda õpilastele ka reaalselt valikkursuseid, eri õppevorme ja vajalikku sotsiaalset keskkonda.”