Eesti sai üleeile Euroopa Liidu ülemkogus oma tahtmise: peaministrid ütlesid „ei” kohustuslikele rändekvootidele ja leppisid kokku, et pagulaste vastuvõtmine jääb vabatahtlikuks. Valitsus peab nüüd teatama põgenike arvu, mida Eesti on valmis vastu võtma. Tõenäoliselt on see number ligi kümme korda väiksem kui äsja tagasi lükatud kvoot. Rahvaarvust ja majanduse osakaalust lähtudes võiksime kahe aasta jooksul vastu võtta 100-150 pagulast.
Paraku ei lahenda see võõrustamiseks igati jõukohane hulk ootamatuid külalisi ei Eesti ega Euroopa Liidu probleeme. Rändesurve jätkub. Isegi siis, kui kõik sõjad lõppeksid ja Aafrikast saaks igavene rahuriik, tulvaksid sealt Euroopasse jätkuvalt immigrantide hordid.
Milline on meie vastus sellele survele? Milline on meie plaan?
Rändekvootide avalikustamise järel Eestis puhkenud hüsteeria ei tee meile au. Viinapudelite loopimisega Vao pagulaskeskuse akendesse ei lahenda ühtki probleemi. Ehkki paanika õhutamises võis selgelt näha ka kahe poliitilise jõu kooskõlastatud tegevust, ei saa rahva raevupurset ja paljude ajakirjanike kaasaminekut sellega seletada ainult idanaabri mõjuagentide töövõitudega.
President Toomas Hendrik Ilves pühendas suure osa oma pühadekõnest võõraviha ja sallimatuse hurjutamisele. Aga mis on viha põhjus?
Raske uskuda, et eestlased sallimatuse poolest teistest siinkandi rahvastest väga palju erinevad. Oleme ju okupatsiooni ajal siia toodud sadade tuhandete migrantidega aastakümneid enamvähem rahumeelselt koos elanud – kust see võõraviha ja sallimatus siis nüüd äkki tuleb?
Enamvähem samasugust üldrahvalikku vihapurset nägime ju ka siis, kui uus, värskelt rahva poolt valitud riigikogu enamus uue valitsusleppe avalikustas. Võõraste või sallimatusega polnud seal mingit pistmist. Selge see, et ükski maksutõus ei rõõmusta kedagi, aga kütuseaktsiisi tõstmisele viie sendi võrra aastas reageeriti sedapuhku nii, nagu poleks tegu maksuga, vaid maailma lõpuga. Kusjuures vihased olid isegi need inimesed, kes lastetoetuse kasvu ja madalapalgaliste maksutagastuse kaudu said raha juurde märksa rohkem kui aktsiisiga kaotasid.
Arvan, et see, mida me tänavu kevadel lugematutes seltskondades, sotsiaalmeedias, ajakirjanduses ja natuke ka Toompea lossi ees oleme näinud, pole võõraviha ega sallimatus, vaid rahva surmahirm. Me sureme välja. Võib-olla ei taha me seda endale tunnistada, võib-olla pole me seda endale rahvana teadvustanudki, aga nii see paraku on ja me tajume seda, vähemalt alateadlikult.
Sündide arv on Eestis alates taasiseseisvumisest olnud pidevalt allpool taastootmise määra. Kui tahaksime püsima jääda, peaks igal aastal sündima 22 000 last, aga veerand sajandit järjest on sündinud kõigest 12000-16000 last aastas. Viimasel ajal on loomuliku iibe miinust võimendanud veel kiire väljaränne, kusjuures lahkujad pole pensionärid ega invaliidid. Igal aastal läheb minema terve väikelinna jagu viljakas eas töövõimelisi inimesi.
Riigikontroll teatas üle-eelmisel kolmapäeval, et lähema viie aasta jooksul väheneb Eestis tööealiste inimeste arv 50 000 võrra, aastaks 2040 aga juba 165000 võrra. Samal ajal suureneb üle 65-aastaste inimeste arv aastaks 2020 ligi 24000 ja aastaks 2040 rohkem kui 88000 võrra.
Kui me tahaksime auke oma vähenevas ja vananevas rahvakehas täita migrantidega, peaksime professor Rein Taagepera arvutuste kohaselt vastu võtma 6000 võõramaalast aastas. Ilmselgelt pole see lahendus, sest nii suurt hulka võhivõõraid ei suuda me enda hulka sulandada. Aga samas näib, et päris ilma võõramaalasteta me oma rahvastikuprobleeme ka lahendada ei suuda.
Seega me vajame plaani. Või kui soovite, siis suurt narratiivi. Me vajame selget plaani, kuidas jääda püsima ja olla rahvana edukas. Koalitsioonileppes ja rändekvootides ei tekita ängistust mitte kütuseaktsiisi määr ega pagulaste arv, vaid perspektiivi puudumine. Rahvas vajab tulevikku. Rahvas vajab lootust ja usku oma püsimajäämisse, siis saab ta hakkama nii kütuseaktsiisi kui ka pagulastega.
Ah Kalle ära plära! Mine parem Rootsi kruiisile.
Lp.21.24,olen 101% sinuga nòus. Vàhemalt 75% on illegaalide lòputu tulemise vastu. Reformiga,kes teeb koostòòd inimkaubanduse maffiaga,on jàrgmistel valimistel aamen. Aga kuidas nad aru ei saa,et peale meie laste kannatavad ka nende omad ?? Kui 100 on sees,tulevad tuhat sugulast jàrgi.
Esimene asi, mis tuleks teha. Lõpetage Eestis orjapidamine ja omad inimesed tulevad tagasi. Pole normaalne, et inimene käib tööl, maksab makse ja jääb vaesemaks. Lihtsalt Eesti poliitikud näevad pakulastes eelkõige raha mis tuleb Euroopast kui võtame pagulased vastu. Valitsust ei heituta seegi, et põliseestlased surevad välja. Minu soovitus, ärge pidage raha inimesest tähtsamaks.
Tõepoolest tuli meelde midagi tuttavat, ammust. Tollal kõik plaksutasid.
Kui Kalle vàhegi mees on,siis tòstab ta selle inimkaubanduse asja Riigikogus ùles ja esitab vastava illegaalide vastase eelnòu. Ja on loll loota,et nad siin tööle nende sentide eest hakkavad. Miks siis enamik neist Soomes ja Rootsis seda teinud pole ja ròòmsalt abirahadega elavad ?
Kalle ju endine kommunist,mida te loodsite.Artikklit ei lugenud aga kui sellise prostituudi nime näen ei suuda kommimatta jätta.
Muula kalle ja co ise riigikogus loovad seda rahva väljasuretamise poliitikat millega nad ise nüüd rahul ei ole. No nii kahepalgelisi vendasid annab ikka otsida. Ega nad ennem seda rahva trukkimist ei lõpeta kui rahvas ükskord neid trukkima hakkab.
Tulin just laevast ja seal oli ehtne mustade perekond,kes rääkis üsna talutavat Soome keelt,kuid laskis oma väiksel jõnglasel tantsida kahe laua peal mille ääres istusid.Mina kül ei mäleta,et minu vanemad oleks minul laua peal(ja veel välis jalatsitega)lubanud pläterdada.Nii ,et uue kultuuriga(ja ka usuga) tuleb hakkata meil kahjuks harjuma,mida Tarand ja tema mõttekaaslased meile VÄGISI peale sunnivad!
esimene oli jana toom, nüüd siis toom ja muuli kõrvuti
esimene oli ikka Kreutzwald
ilusad sõnad Rotilt, kes isegi õlut ja praadi eelistab osta maksumaksja raha eest! Rahva nimel kõnelemine aga mõjub küll eriti küüniliselt.