2

Iloni Imedemaal esietendub „Lärmisepa tänava Lota”

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Astrid Lindgreni „Lärmisepa tänava Lota”, mis  tuleval reedel Imedemaal esietendub, on lugu sellest, kuidas Lota saab viieaastaseks ja avastab, et tal polegi kaherattalist jalgratast.

Ühel teisel hommikul avastab Lota jälle, et õde ja vend on löönud tema kallist Mõmmi, ja ta saab maruvihaseks. Peale selle käsib ema tal selga panna torkiva kampsuni, nii et Lotal ei jää üle muud, kui välja kolida, ja seda ta teebki: kolib tädi Bergi pööningule.

 „Leppisime juba jõulude paiku kokku, et etenduste ajal ei saja,” ütleb Iloni Imedemaa tegevusjuht, Lota-dramatiseeringu tõlkija ja lavastuse kunstnik Maarja Aaloe nädal enne esietendust.

Iloni Imedemaa õuele on spetsiaalselt lavastuse tarvis ehitatud kahekorruseline, rõduga ja nii päris tädi Bergi maja, kui üldse saab olla. Tegelikult polegi see pärismaja mõõtu ehitis butafoorne, vaid see jääbki Imedemaale,  edaspidi saab sellest lihtsalt laste mängumaja.

 „Lärmisepa tänava Lota” etendub Eestis esimest korda. Rootsis on tehtud raamatust dramatiseering, mida mängiti 2013. aastal Stckholmi linnateatris.

Detsembris tehti Lotaga esimene katsetus: pooletunnine jõuluetendus. „Sama näidend, kust toona võtsime talveosa. Nüüd võtsime suveosa: Lota sünnipäeva ja torkiva kampsuni,” ütleb lavastaja Karel Rahu.

Maarja Aaloe täpsustab, et Lota sünnipäev on siis, kui kastanid õitsevad ja jõuludeni on veel mitu-mitu head kuud aega. Karel Rahu sõnul on Aaloe kunstnikutöö väga raamatutäpne. „Lärmisepa tänava Lotast” on vändatud ka film, aga seda pole Aaloe ja Rahu meelega vaadanud, et end mitte eksitada. „Meie lähtume raamatust,” kinnitab Aaloe.

„Maarja on kunstnikuna tõetruu. Ta taotleb,  et lava näekski välja nagu Ilon Wiklandi illustratsioon,” ütleb Rahu.

Oma perfektsionismis on kunstnik läinud isegi nii kaugele, et kasutab kujunduses pisiasju, mida vaataja ei pruugi üldse märgata: ajalehed-ajakirjad on rootsikeelsed, tädi Bergi pööningul oleval kastil on tädi Bergi aadress ja jäätiseputkal on Blumgreni silt.

Täpselt Wiklandi joonistuse järgi on valminud ka Mõmm – Lärmisepa tänava Lota parim sõber, mängusiga.

„Täpselt Wiklandi Mõmmi nägu ja Karelil on kah selline nägu,” ütleb Maarja Aaloe naljaga pooleks.

Rahu nimelt mängib peale lavastamise ka Mõmmi, kes hakkab rääkima ja liikuma siis, kui keegi ei näe.

Rahu arvab, et vahest on teatrikülastajategi hulgas säherdusi fänne nagu Maarja, kes on raamatut palju lugenud ja tunnevad pisiasjad ära..

„Kõik, serviisist toolijalgadeni, on hästi ehe, ilus ja armas,” ütleb Rahu.

Aaloe ütleb, et teda ennast häirib kohutavalt, kui ta märkab filmis või lavastuses midagi, mis raamatuga tegelikult kokku ei lähe.

Lärmisepa tänava Lotat mängib Haapsalu linna algkooli tüdruk Marie Keldrima. Rahu, kes on kunstikooli õpetaja, ütleb, et leidis tüdruku keraamikatunnist, kus Marie, või õigemini Marie iseloom, talle silma jäi.

„Nägin, et tegemist on julge tüdrukuga, kellel on nutti, kes saab asjadest kähku aru ja mõtleb kaasa,” ütleb  Rahu.

Teatrifestivalil nägi Rahu Mariet ka näitlemas ja rohkemat polnudki vaja. Marie on Lotast küll tükk maad vanem:  Lota saab viieaastaseks, Marie on 11aastane.

„Sellega on häda, jah, sest näiteks jõulude ajal oli Marie veel tükk maad lühem kui praegu,” ütleb Rahu. „Aga Stockholmi linnateatris mängisid üldse täiskasvanud. Nii et viieaastane ta pole, aga pole ka 25aastane.”

Marie ise ütleb, et Lota on jonnakas tüdruk – kui  ta midagi tahtma hakkab, siis peab ta seda ka saama – ja  tema ise on vahel täpselt samasugune. Sedasama on öelnud ka Marie ema Lii Habak, kes mängib lavastuses Lota ema.

Kui  Karel Rahu tegi Mariele ettepaneku Lotat mängida, oli ta rõõmuga nõus, sest talle meeldib näidelda, aga ema ajas Marie sõnul alguses vastu: ta ütles, et kui teksti on üle kolme lause, siis tema ei taha.

Teised osatäitjad valiti riburada pidi järele. Lota isaks sai Edgar Tammus Iloni Imedemaalt; teda oli Rahu varem näinud „Madlikese” etendustel kohanäitaja rollis: Tammus palunud rahval nii  ilmekalt telefone välja lülitada, et tundus olevat lavale justnagu loodud. Tädi Bergi osatäitja Sirje Maari leidis Rahu oma Haapsalu põhikooli kolleegide  seast, Lota õe Miia-Maria ja venna Joonase oma teatritruppidest.

Lärmisepa Lota suvelavastus on talvisest poole pikem ja kestab tund aega. Karel Rahu, kes ühtlasi on ka lavastuse muusikaline kujundaja, on kasutanud talvise lavastuse muusikat, mida ta oma sõnul võib väänata kurvaks, rõõmsaks või õudseks, nii nagu parasjagu vaja on. Nädal enne esietendust olevat asjalood nii kaugel, et muusika ketravat Rahul kogu aeg peas. Proovid ise on jõudnud läbimängudeni.

„Pusletükid on valmis. Nüüd on vaja kõik kenasti kokku klapitada,” ütleb Rahu.

Marie on oma osasse niivõrd sisse elanud, et lahkub proovidest sageli Lota kombel, Mõmm kaenlas. Lota nimelt ei lahku Mõmmist hetkekski.

„Lärmisepa tänava Lotat” mängitakse Iloni Imedemaal kümme korda. Etendusele mahub sadakond vaatajat.

 

Astrid Lindgren „Lärmisepa tänava Lota”

Tõlkija Maarja Aaloe

Lavastaja Karel Rahu

Kunstnik Maarja Aaloe

Muusika Karel Rahu

Osades:

Lota – Marie Keldrima

Ema – Lii Habak

Isa – Edgar Tammus

Tädi Berg – Sirje Maar

Joonas – Hendrik Murumägi

Miia-Maria – Geerit Kikut

Mõmm – Karel Rahu

 

Esietendus Iloni Imedemaal 3. juulil kell 18; 4. ja 5. juulil etendused kell 11 ja kell 18; 23. juulil kell 18; 24. ja 25. juulil kell 11 ja 18.

Fotod: Eduard Laur

IMG_0001 IMG_0005 IMG_0011 IMG_0017 IMG_0025 IMG_0031

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Maarja
Maarja

Tere,kas piletid osta ette? Või kohapeal?

ohsa
ohsa

Tubli, Marie ja Lii! Ootame huviga etendusi! Okas ikka kurku ja värin põlvedesse!

wpDiscuz