Peaväravatorn. Foto: Kristjan Kosk
Haapsalu piiskopilinnuse peaväravatorni peal askeldavad juba mitmendat päeva töömehed.
Haapsalu piiskopilinnuse juht Kaire Toominga sõnul ehitatakse väravatornile konserveerivat katust, mis peaks kaitsma torni vihmavee eest. „Katus peaks püsima vähemalt viis aastat, mis annab meile aega mõelda, mida ja kuidas edasi tegutseda.“
„Umbes kümme aastat tagasi kaeti torn isolatsioonikihiga ja ehitati välja vihmavee ärajuhtumise süsteem. Kahjuks ei juhi see vett korralikult ära, mistõttu vesi tilgub otse tornis oleva kuppelsaali põrandale,“ ütles Tooming.
Tornis asuva kuppelsaali võlvis laiutavad mitmesentimeetrise läbimõõduga praod. Toominga hinnangul võisid need tekkida mõne plahvatuse tagajärjel, kuna vanasti kasutati torni suurtükitornina. „Läbisadu kindlasti murendab aja jooksul võlvi veelgi ning millalgi tulevikus võib võlvi seisukord muutuda nii halvaks, et see vajub sisse,“ sõnas Tooming.
Võlvis olevate pragude peale on paigaldatud spetsiaalsed kleepsud, mis fikseerivad pragude muutumise ajas. „Kleepsud jäävad sinna pikemaks ajaks, seega saame näha, kas praod muutuvad ajapikku suuremaks,“ sõnas Tooming.
Katuse maksumus kujuneb umbes 15 000 euro kanti. „Viis tuhat eurot pärineb Eesti Muinsuskaitseametilt, teine viis tuhat linnalt ja kolmas sihtasutuselt endalt,“ kinnitas Tooming. Lisaks korraldati korjandus peaväravatorni päästmiseks, kust linnakodanike abiga koguti veidi alla tuhande euro.
Toominga sõnul on linnuses käimas veel teisigi töid. „Riiklik programm „Pühakodade säilitamine ja areng“ eraldas toomkirikule sel aastal 65 600 eurot ning muuseum ise panustab kuni10 000 eurot,et jätkata Haapsalu toomkiriku katuse restaureerimistöödega. Osa katusest on vahetatud, kuid terve katuse jaoks sellest ei piisa.“
Umbes kuu aja pärast valmib piiskopilinnuse pealinnuse digitaalse mõõdistamise tulemusena linnuse punktipilv ja BIM mudel. „Digitaliseerimine on üpris kallis ja keeruline protsess, millest ei tahaks enne rääkida, kui asi lõplikult valmis ei ole,“ ütles Tooming.