Eesti U21 algkooseis. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu staadionil peetud jalgpalli U21 EMi valikmäng Eesti ja San Marino vahel kurvastas jalgpallisõpru. Nii nagu sügisel Eesti A-koondis, nii ka U21 noored, ei suutnud lahti muukida vastaste viiemehelist ja hästi liikuvat kaitseliini. Tegemist oli Eesti noormeeste valiktsükli esimese mänguga.
Lisaks kääbusriik San Marinole kuuluvad alagruppi veel Hispaania, Rootsi, Horvaatia ja Gruusia.
Haapsalu linnastaadion oli mänguks igati valmis. Juba 2,5 tundi ennem avavilet käisid San Marino koondise dressides jalgpallitegelased muru katsumas. Muru oli absoluutselt maailmatasemel. Samal hetkel staadionil asju ajanud Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri juht Targo Kaldoja kinnitas Lääne Elule, et Haapsalu muru on hetkel parem, kui A Le Coq Arenal.
Esimene poolaeg otsitakse, kuid ei leita.
Eesti alustas koosseisus: Kristjan Tamme, Hindrek Ojamaa, Vladimir Avilov, Joseph Saliste, Märten Kuusk, Tauno Tekko, Erik Listmann, Rasmus Peetson, Henrik Pürg, Rauno Sappinen, Kevin Kauber. Algkoosseisust mängib Kevin Kauber Sloveenias ja Märten Kuusk Nõmme Kalju II võistkonnas. Üheksa jalgpallurit mängivad Eesti Premium liigas ja on seal ka võistkondade põhitegijate hulgas. Neist koondise kapten Rauno Sappinen on Premium liiga seitsmes väravalööja.
Mäng algas Eesti poolt kontrollitud otsimise ja taga palli liigutamisega. San Marino viiese ja väga liikuva kaitseliini vastu ei leitud kuidagi rohtu ja üritada tuli äärtelt. Rohkem kasutati paremat äärt, kuid ohtlikke tsenderdusi tuli ka vasakult äärelt. Siiski ei suutnud Eesti noored jalgpallurid midagi ohtlikku luua ja rünnakud sumbusid vastaste väravast kaugel.
San Marino kiituseks tulebki öelda seda, et keskelt pandi Eesti käigud kinni ja üritada tuli äärtelt. Ka söödukvaliteet ei olnud hea, eksiti palju lihtsates olukordades, ilma et oleks oldud surve all. Esimesel poolajal tegi Eesti 11 lihtsat sööduviga. Kuigi Eesti domineeris, said hoopis vastased kohe mängu alguses, kolmandal ja viiendal minutil nurgalöögid. Eesti üritas söötudega nii maast, kui ka õhust, kuid vastaste kaitse oli vankumatu. Uskumatu, aga esimene löök väravapoole tuleb Eestil alles 28 minutil ja selle sooritab Rauno Sappinen, löök lendab üle värava. Ühe löögi teevad meie poisid veel, 42 minutil, see aga läheb postist mööda. Rohkem me löögile ei pääsenudki.
Teisel poolajal on Eesti kvaliteetsem, kuid skoorida ei suudeta.
Esimese poolaja võtab Läänemaa JK Haapsalu peatreener Aavo Tomingas kokku nii: „Eesti mäng on ühekülgne ja nad mängivad ühtemöödi. San Marino teeb kaitses kiiduväärt tööd.“
Kui esimesel poolajal tehti eestlaste poolt väravale kaks lööki, siis teisel poolajal koguneb neid üheksa ja viis neist ka raamidesse. Suur aktiivsus on Eesti mängus kohe poolaja alguses. Esimesed kümme minutit on väga agressiivsed. Kiirelt teenitakse mitu nurgalööki. Rauno Sappineni hea mäng ja tema vastu tehtavad vead loovad Eestile standardolukordade võimalusi, kuid väravani ei jõuta.
Kui mängitud on 57 minutit saadakse taas karistuslöök 19 meetri kauguselt väravast. Vastased ehitavad ette neljase müüri, kuid meie meeste löök sealt mööda ei lenda.
Eesti mäng on nauditav. Hea on vaadata korras tehnikat ja esimesepuute kvaliteeti. Kui esimesel poolajal suluseisu märgiks lipp ei tõusnud, siis teisel poolajal saavad eestlased seda mitmel korral näha.
Eesti surub suurte jõududega, kuid San Marino kaitseb endiselt väga liikuvalt. Kuulda on väljakul vastaste aktiivset rääkimist. Eriti häälekad ollakse ka San Marino varumeestepingil, just siis, kui Soome kohtunik Dennis Antamo vastaste meelest Eesti poolt tehtava vea vilistamata jätab.
Eesti teeb vahetusi, mängu sekkuvad Pavel Marin, Kaspar Paul ja Henrik Pürg.
Mängu lõpp on eriti ründevõimas. Eesti meeskonna ründavad äärekaitsjad lõid palju tsenderdusi värava ette, kuid kahjuks ei suudetud rünnakuid resultatiivselt lõpetada. Kohtunik lisab neli minutit ja Eestil on kasutada ka nurgalöök ja paar poolikut momenti.
Lõpuvile kõlades jookseb San Marino varumeestepink väljakule, peatreener hüppab kõhuli murule ja peksab jalgu ning käsi suurest rõõmust vastu maad. Loomulikult on see 32 000 elanikuga ja 61 ruutkilomeetrise pindalaga kääbusriigi jaoks suur võit.
Meie meeskond on ülipettunud. Peatreener Martin Reim keeldub kokkulepitud usutlusest, kuid meeskonna kapten Rauno Sappinen on sõbralik ja Lääne Elule avatud: “Täna ei suutnud me neid üle mängida. Mängisime neist paremini, kuid keskelt läbi ei saanud, seega pidime proovima äärtest. Saime palju standardolukordi, kuid lahendused jäid poolikuks. Vaheajal nõudis peatreener Reim meilt, et teisel poolajal paneksime palli äärelt äärele kiiremini liikuma ja parandaksime söödukvaliteeti.“
Sügisel ootab ees järgmine vastane Hispaania. Selles mängus peame meie kaitsma ja ilma pallita tööd tegema hakkama.
“Pikk ette ,ise järele” stiiliga kaugele ei jõuagi, vähemalt ei võida. Kaitseasend on eestlastel vist nii veres, rünnakul loomingulisust ei julge keegi näidata, vaatab, vaatab ja siis laseb ikka pika ette! Kääbusriigid on muidugi tublid ja pakuvad jalkas kõneainet üle ilma.