13

Tulevase raudtee asukoht läheb korda Taebla elanikele

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Taebla raudtee

Alternatiivne trassivariant Taebla piirkonnas. Eskiisprojekt

 

Möödunud nädala teisipäeval kogunes Taeblasse Lääne-Nigula vallamajja raudteetrassi tutvustavale koosolekule  palju inimesi, mõni tund hiljem Lääne maavalitsuses peetud Ridala ja Haapsalu lõigu arutelu vastu aga elanikud huvi ei tundnud. 

Taeblas oli koosolekul umbes 30 inimest ja neil oli kaks peamist muret: suletavad ülesõidukohad ja Taebla asula alternatiivne trassimuudatus, mis tooks raudtee Tallinna maanteele 350 m võrra lähemale. Nii vallavalitsus kui ka elanikud laitsid alternatiivse valiku maha, sest see läheks elumajadele liiga lähedale ja tekitaks mitu uut ülesõidukohta. 

„Saja protsendi tõenäosusega alternatiivset trassi ei tule,” rahustas raudteeprojektiga aastaid tegelnud Tallinna tehnikaülikooli teadlane Rein Riisalu. „Ei tule, sest see on saanud nii palju negatiivset tagasisidet: et teie ei ole nõus ja et see ei anna ka majanduslikku efekti.”

Kõige rohkem kulus Taeblas aega ülesõidukohtade arutelule. See tegi muret eriti Võntküla, Leediküla ja Turvalepa kandi inimestele, kus on palju ülesõidukohti. Kohalikud kardavad, et kui järgida täpselt määrust, mis ütleb, et raudteeülesõidukohad võivad olla üksteisest 2 km kaugusel, võivad raudteeäärsed külad ääremaastuda. Pikad ümbersõidud mõjutavad ka turvatunnet, sest pikeneb kiirabi ja päästjate kohalejõudmise teekond. 

Ülesõidukohad arutati Taebla koosolekul üksipulgi läbi. Riisalu ütles, et sellist otsust, mitu ülesõidukohta jääb ja mitu kaob, veel ei ole. Riisalu soovitas kohalikel isekeskis mõelda, millised ülesõidukohad on neile nii tähtsad, et nad ei loobu neist mingil tingimusel, ja milliste asjus on nad valmis kompromissi tegema. 

 

Ridala rahvast raudtee ei erutanud 

Maavalitsus sai Võntküla kandi elanikelt 40 allkirjaga üleskutse ülekäigukohtade sulgemise vastu ja hulga muid etteanekuid-arvamusi, Ridala ja Haapsalu inimestelt aga ettepanekuid ja vastuväiteid ei tulnud.   

Lääne maavalitsuses oli teisipäeval üks arutelu koht raudtee Rohuküla lõik, lõppjaama asukoht ja ülekäigukohad. Praeguse planeeringu kohaselt jääb Rohuküla jaam sadamast üsna kaugele. Arutelul osalenud ametnikud toonitasid, et kindlasti peab alles jääma juurdepääs Vormsi jääteele. 

Ülesõidutee kohta Lihula mnt viadukti juurest Pargi tänavale ütles Lääne maavalitsuse raudteeplaneeringu projektijuht Liis Moor, et see tuleks autodele sulgeda, aga jalakäijaile alles jätta. 

Haapsalu jaama asukoha puhul kaldus kohalolnute poolehoid variandile, mis paigutab jaama praegusest jaamast 30 m Uuemõisa poole ja rong pöörab sealt väikese kaarega Rohukülla. Teine variant oli viia lõppjaam Wiedemanni tänava otsa.

Taeblas kerkis üles küsimus, miks käsitleb planeering ainult reisijatevedu, miks ei arvestata kaubaveoga. Kaubaveoga on soovitanud planeerijail tegelda ka siseministeerium ja tehnilise järelevalve inspektsioon.

Liis Moori sõnul muudaks kaubavedu keskkonnamõju hindamise väga mahukaks. 

„Praegu pole veel pintsakutki, seepärast pole mõtet arutada, mitu taskut teha ja kui palju jätta medalitele ruumi,” ütles Riisalu. Praegu oleks raske ka ennustada, millise kauba veoga tuleks arvestada. Ta tõi näiteks Koidula piiripunkti, mis  läks maksma 70 miljonit eurot ja mis pidi ööpäevas läbi laskma 40 rongipaari. Praegu läbib seda punkti kümme rongipaari. 

„Keskendume täna sellele, et saaks planeeringule heakskiidu,” ütles Riisalu. „Kui tulevad uued arengud, tuleb ka uus arutelu.”

Riisalu sõnul tuleks hoiduda kõiksugu „tuledest ja viledest”, et rongiliikluse taastamine oleks mõistliku hinnaga. Elektriraudtee puhul ei ole vaja ka uusi ronge osta, sest neid piisab. Diiselrongid on sõitjaid täis ja neid ei jätku. 
 

Raudteetrassi keskkonnamõju 

Järgmise sammuna hindab AS Maves raudteetrassi keskkonnamõju. Uuritakse raudtee tekitatud müra ja mõju kahepaikseile, roomajaile, nahkhiirtele ja vääriselupaikadele. Uuritakse ka ehitusaegset mõju: teede rikkumine, jäätmed, metsa raadamine, tallamine jne. 

Keskkonnamõju uuring peaks valmis saama augustis-septembris ja seda tutvustatakse taas raudteeäärsete omavalitsuste elanikele.

Umbes kuu aja jooksul ootab Maves kõigilt küsimusi ja soove, millele keskkonnamõju uuring võiks vastata. 

„Kui tuleme sügisel aruandega teie ette, siis ei ole enam küsimise aeg,” ütles Karl Kupits Mavesist. 

 

Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee
• Raudtee kavandatakse nii, et rong saaks sõita kuni 160 km/t. 
• Raudtee on kavandatud üherajalisena ja on täies pikkuses elektrifitseeritud. 
• Lääne maakonnas on liin 52 km pikk, kogu trass on 62 km. 
• Raudteele on kavandatud ainult reisijate vedu.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tulnukas
tulnukas

Virumaal on ammusest ajast olemas nii London,Pariis,kui Palermo.Raudtee loomulikult ka-Peterburi või Tallinn….Miks mitte Haapsalu taas.Kuidas see nii vaeseks kandiks jääb siis.Kui asi puudutab gümnaasiumi,siis pole nagu kellegi asi.Aga kui oma isiklikku maalappi,siis muidugi tuuakse või püssid välja.Soomusrong käiku või maa-alune rong,et kohaliku silma ei riivaks….Kuidas küll rong,mis isegi heitgaase ei erita,peab võimalikult metsa vahel kulgema,ei saa aru.

,
,

tõesti.tundub nagu hetk kilplaste multikast v jalgratta leiutamine.
milleks , milleks kõike seda on vaja. raudtee siia ei muutu tasuvaks ealeski. niigi juba makstakse bussiliinidele peale. parem suunaks rohkem raha teedeparandusse, oleks kõik häpid.

Uskmatu+Toomas.
Uskmatu+Toomas.

Loe ja imesta-viime edasi,tõstame tagasi,pikendame,lühendame.Kas tegemist mingi paroodiaga või toimub tegevus hullumaja sektsioonis?Võibolla paneks üldse postide otsa siis saaks ju kõik ülekäigud alles jätta jne.jne.
Iga kõrvalekalle vanast trassi koridorist nõuab raha aga seda see auväärt seltskond ise ei oma.Mis nii viga lasta kinnimakstud seltskonnal targutada.

nigulised
nigulised

Ei tea,miks kõik nii väga uuenduste vastu on.Kui rong,siis peaks saama võimalikult rohkem rahvast peale ja ikka majadele lähemale.Londonis sõidab linnas ,pole palju vahet,kas rong või tramm.Olmemüra esineb ju ikka natuke meil.Tuleb teha nagunii õdvendusi,et teed sirgendada-miks mitte seda siis ära kasutada….Ja ikka Wiedemanini oleks hea,kui siis gümnaasiumigi pole.Come on…

,
,

no ja jõuad sinna wiedemanni ja edasi ? ümberringi kitsad v ühesuunalised tänavad. sinna ei pääse ligi ükski buss.
ja haapsalut londoniga võrrelda on ikka hea nali. londonist saan aru, linn on koguaeg ju suuremaks kasvanud ja jaam on jäänud sinna keskele. ei taha uskuda et see nüüd tänapäeval sinna ehitatud on.
haapsalu seevastu on väike, siin jõuad isegi jalgsi poole tunniga ühest linna servast teise.
ei näe nagu suurt vajadust rongil linna keskele trügida.

Kodanik +3
Kodanik +3

Kolige ära kui mõttetu on, Tallinn ootab. ongi virinat vähem

,
,

vot ei koli. sest haapsalu ei ole mõtetu. raudtee on mõtetu

Ivo
Ivo

Millal valmis saab, mul oleks vaja korra pealinnas ära käia?

Jaan
Jaan

Haapsalu – mõttetu küla!

Mailis
Mailis

Mõttetu jama

igati asja poolt!
igati asja poolt!

Praegune jaamahoone ei sobi, kuna see on muuseum.

,
,

muuseum asub ainult ühes jaama osas, ülejäänus võid jalutada ja oma sammude kaja kuulata. kui seal asuks uuesti jaam siis ehk oleks ka muuseumi külastatavus ja tasuvus suurem.

'
'

Mõtetu tegevus ja raha raiskamine. Ja ei saa aru miks peaks jaam tulema wiedemanni tänava otsa ? Mis selle mõte on ? Et nagu võtame veel selle viimase jalakäijatetee ära. Miks ei sobi peaegune jaamahoone ? Ja mis kuradi kaubaveod ? Millised kaubad meil siin liiguvad ?

wpDiscuz