4

Salajõe rahvas vaidlustas turbakaevanduse mõjuhinnangu

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

IMGP1817

Salajõe külaselts korraldas 1. mail veepäeva, et nii keskkonnaministeeriumi ametnikele kui ka elukutselistele geoloogidele näidata karsti- ala veeprobleeme. Esiplaanil keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep, Salajõe sügavust proovib kummikuga Mare Urbas. Foto: Madis Allikmaa

 

Salajõe külaselts esitas keskkonnaametile vaide Niibi uue turbakaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande kohta.

Selts tahab, et turbakaevanduse keskkonnamõju uuritaks senisest detailsemalt. Elanikud on veendunud, et selleks, et Salajõe karstialal oleks edaspidigi võimalus kasutada allikaid, salvkaeve ja puurkaeve, tuleks lõpetada Salajõe reostamine  agressiivse kuivendusveega.

Keskkonnaamet kiitis Niibi uue turbakaevanduse keskkonnamõju aruande heaks aprillis. Järgmiseks peaks kaevandaja saama kaevandusloa, mille vastu on Salajõe rahvas aastaid võidelnud.

Salajõe elanikud on veendunud, et Niibi rabas turba kaevandamine on rikkunud nende kaevud. Nüüd kardetakse, et uus kaevandus muudab asja veel hullemaks.

Salajõe küla vesi hakkas tasapisi hukka minema kümmekond aastat tagasi, kui avati tollal uus kaevandus. Paremini on vastu pidanud salvkaevud.

„Salvkaevude vesi veel kõlbab juua, aga pole nii hea, kui ta oli varem. Puurkaevude vesi ei kõlba tarbe- ega joogiveeks,” ütles Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas.

Duši all käia pole võimalik, sest veefiltrid ummistuvad poole tunniga. Vesi on pruun, ei paista läbi. Kui seda mõnda aega anumas hoida, tekib põhja sete. Allikad ummistuvad.

„Alles paar nädalat tagasi sain teate, et veel üks allikas on setet täis,” ütles Urbas.

Aastaid uue kaevanduse vastu võidelnud rahvas on ise tellinud oma eksperdihinnangu, mille järgi on turbakaevandusel oluline mõju Salajõe veele, kuid sellega pole arvestatud. Keskkonnamõju aruannet keskkonnaamet siiski esimese korraga heaks ei kiitnud, läks neli aastat enne, kui amet otsustas seda teha. 

„Meie seda otsust õigeks ei pea,” ütles Urbas.

Urbase sõnul pole Salajõel tehtud nii põhjalikke uuringuid, kui peaks. Nii nõuabki selts keskkonnaametilt aru, kas uuringute eesmärk oli tõestada, et turbatootmine pole mitte ainus vee hukkamineku põhjus. Seltsile jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik väita, et turbakaevandus vee kvaliteeti ei halvenda, kui pole uuritud, miks see üldse kümmekond aastat tagasi hakkas halvenema. Mitme kaevanduse kumulatiivset mõju aastakümnete jooksul pole Urbase sõnul uuritud.

Muu hulgas teeb külaselts vaides ettepaneku kaaluda võimalust juhtida kuivendusvesi Salajõe asemel Riguldi jõkke, et Salajõge säästa. Urbas ütles, et see säästaks ka Haapsalu Tagalahte, mille seisukord halveneb. Üks põhjus võib olla sinna jõudev Salajõe vesi.

„Riguldi jõgi suubub avamerre, kus isepuhastumise võime on suurem,” märkis Urbas.

Urbase sõnul on seltsi üks eesmärke, et karmistataks kuivendusvee nõudeid, sest tegemist on erakordselt tundliku karstialaga.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ütles, et amet ei ole külaseltsi vaidele vastanud. Lotman märkis, et uue turbakaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine ei tähenda veel seda, et kohe hakataks välja andma kaevandusluba.

„Keskkonnaamet ei ole püssi põõsasse visanud. Tuleb saada selgeks, mis seal piirkonnas üldse toimub, ja sellega me tegelemegi,” ütles Lotman.
Salajõe karstiala uut, värsket uuringut tutvustab amet teisipäeval Sutlepas. Lotman ütles, et kavas on tellida ka Haapsalu Tagalahe seisundi uuring.

Rigulidi jõkke kuivendusvett Lotmani sõnul juhtida siiski ei saa, sest see on kaitsealune lõhejõgi. 

Lotman kinnitas, et kavatseb kinnitada Salajõkke juhitavale turbakaevanduse kuivendusveele tavalisest karmimad nõuded, sest tegemist on karstialaga.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
O10
O10

Tehke ikka nii,et veekogud jääks puhtaks,mitte roostekarva või just kui nigula-valla vapp,mil ääres ruskjas lainetus-kummastav sümboolika….

Riguldi
Riguldi
Riguldi jôesuu ei kannata lisa toitainete voogu. Riguldi jôesängi kallal tehti vene ajal juba sigadusi seda kohati sirgeks tômmates ja see tôi jôge mööda palju pinnast alla. Pluss pôlliumajandus ja väetised. Jôe suue on viimase 40 aastaga kôvasti kinni kasvanud. Väikese saare ja mandri vaheline väil on kasvanud viimastel aastatel täiesti kinni, vesi seal enam ei liigu. Kronnsaare ja jôesuu vaheline laht on muda täis, suvel madala veega aerupaadiga enam liikuda ei saa. Kunagi olevat seal lappajate sadam olnud. Et asi sandimaks ei läheks – ma arvan, et Riguldi jôe suudme peaks tagasi vanasse sängi tooma, avama väikese saare ja… Loe rohkem »
Külajoodik
Külajoodik

Äkki on kudevatele kaladele takistuseks nt võrgud?
Rauarikas soovesi küll särjele mingi probleem ei ole.

Salajõe naabrimees
Salajõe naabrimees

Väga huvitav loogika Keskkonnaametil – lõhejõkke suunata seda kuivendusvett ei saa, aga inimeste kaevudesse küll! Amet peaks uurima ka seda, miks Salajõkke enam ei tule kudema säinas ja isegi tavaline särg! Need kalad olid kudemise ajal massilised jõe suudmealal.

wpDiscuz