Haapsalu vana kalmistu läheb uuesti kasutusse

Haapsalu vanal kalmistul on terve hulk tähtsate ajalooliste isikute kalme. Pildil Hunniuste suguvõsa hauaplats. Foto: Arvo Tarmula

Kui varem oli Haapsalu linnavalitsus seisukohal, et vanale kalmistule uusi hauaplatse välja ei anta ja kalmistust peaks ajapikku kujunema park, siis nüüd on see arvamus muutunud.

Aprilli keskel linnavalitsuses peetud nõupidamisel pooldasid vanale kalmistule uute matuseplatside väljaandmist nii Haapsalu luterliku koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe kui ka õigeusu preester Daniel Lepisk, muinsuskaitsejuht Kalli Pets ja linnavalitsuse arendusspetsialist Ülla Paras.   
„Park oli nõukogudeaegne õnnetu ettekujutus, toona keelati ju ka leinarongkäigud läbi linna,” ütles Salumäe. Tema sõnul ei ole vanale kalmistule matmine kunagi lõppenud, ainult ühe korra oli see nõukogude ajal keelatud.   

„Surm kuulub elu juurde,” ei näinud Salumäe põhjust kalmistut linna keskelt kaotada. Ta arvas, et linna peamise risttee kõrval asuv kalmistu peaks panema kõiki liiklejaid käiku aeglustama.

Lepiski sõnul maetakse praegustele pereplatsidele, aga ruumi on ka uutele hauaplatsidele, vähemalt kalmistu õigeusu kiriku poolses osas. Linnavalitsuse andmeil registreeriti mullu vanal kalmistul viis matust.

Kuidas ja kuhu matta

Praegu on vanal kalmistul õigeusklike ja luterlaste piirkond, aga Salumäe arvates ei peaks kalmistut enam jagama usuliste tõekspidamiste alusel. Baltisakslaste matusealad võiksid Salumäe arvates jääda puutumata, sinna ei peaks uusi platse andma. 

„Vanad hauatähised ja ristid peaksid säilima,” arvas Paras.

Petsi sõnul peaks välistama ühekohaliste platside väljaandmist. Seda mõtet toetas ka Haapsalu luteri koguduse juhatuse esimees Madis Kütt, soovitades vanal kalmistul välja anda kas pere- või urniplatse. Mõtlema peaks ka urnimatuse korrastamisele. Kas teha kolumbaarium ehk urnisein või eraldada urnimatuseks mingi osa kalmistust. 

Salumäe juhtis tähelepanu, et välistama peaks selle, et matust, sh urnimatust ei registreerita. „Inimesed ei teadvusta endale, et registreerimine on vajalik,” ütles Salumäe. 

Hooldamata hauad  

Kalmistuseadus ütleb, et hüljatud hauad tuleb märgistada. Kolme aasta eest ilmuski vana kalmistu hooldamata haudadele mitukümmend oranži lipikut, mis kutsusid omakseid teatama, kas haual on hooldaja. Lipikud pandi hooldamata haudadele, kus polnud ka hauatähist ega olnud teada, kes on sinna maetud. Kalmistuseaduse kohaselt tuleb neid hauatähiseid hoida aasta aega. Kui siis ei ilmu välja hooldaja, võib hauaplatsi vabaks anda.

„Üks inimene ütles, et haud pole hüljatud,” ütles Vikman. 

Kalmistu vajab korralikku heakorraplaani

Peeter Vikmani sõnul on linnavalitsus paigaldanud vanale kalmistule uut valgustust, kasutades selleks tänavavalgustuse uuendamisel välja vahetatud poste. Õigeusu kalmistuosa on aga endiselt pime. 

Kiviaed tahab kohendamist: aiapealne tsement on lagunenud, vesi valgub kivide vahele ja lagundab aeda. Peavärav vajub, väravapostid vajavad krohvimist ja väravad värvimist. Kalmistul puuduvad istepingid. 

Haapsalu linnavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist ja kutsekooli õpetaja Tõnu Tammesalu pakkus välja, et kalmistu väravad saaks restaureerida kutsekooli abiga.

Preester Daniel Lepiski meelest peab kalmistul vähendama kõrghaljastust. Kalmistut haldava Haapsalu linnamajanduse töötaja Heli Alp ütles, et suurtest lehtpuudest tuleks loobuda, aga küsimus on, mida juurde ja asemele istutada.

Kalli Pets juhtis tähelepanu, et kalmistu on mälestis ja sel puhul peab puude mahavõtmisse kaasama muinsuskaitseameti. Haljastuse, teede ja valgustuse tegemisel on vaja projekti, puude kohta tuleb teha dendroloogiline hinnang. 

Petsi sõnul on tava, et kui rist on lahtine, kuid asub oma platsil, siis jäetakse ta sinna. Vanad ristid võib ka samale platsile maha matta. Kui lahtised ristid asuvad suvalises kohas, peaks need kokku koguma. Kullamaal antakse vanu riste ka taaskasutusse.

Vandaalitsemise ohjeldamiseks lubas Vikman paigaldada valvekaamerad. Aselinnapea sõnul võiks kalmistul olla koht, kus asuvad rehad ja ämbrid.