Martna vald lõi Eestis pretsedendi, kui märtsi lõpus läks volikogu laiali, sest opositsioon kukutas eelarve läbi ja andis sisse umbusalduse vallavanemale. Volinikud, kes selle otsuse vastu võtsid, ei teinud seda juhuslikult, sest nad on kogenud kohalikud poliitikud.
Opositsiooni jõudemonstratsioon (või frustratsioon?) tõi võimule volikogu teise ešeloni, mehed ja naised, kes said valimistel vaid mõne hääle. Enamikul ei olnud volikogu tööst ega valla valitsemisest õrna aimu. Isegi demokraatiast eriti mitte, sest esimesel istungil parandati salajase hääletuse üht sedelit kõigi volinike silme all ja heakskiidul.
Praegune volikogu peab valda juhtima 2017. aasta sügiseni. Kui volikogu ei taha vallavalitsuse peost süüa, peavad volinikud entusiasmiga asja kallale asuma. Praegu entusiasmi veel väljapoole ei paista, sest uus volikogu pole 1,5 kuu jooksul suutnud eelarvetki vastu võtta, rääkimata põhjapanevaist uuendustest. Volikogu tänane istung tegeleb ikka veel suuresti iseendaga, kehtestab töökorda, määrab komisjonidesse oma esindajaid, teeb tööplaane. Kohe on suvi ja kolmveerand aastat on varsti läinud.
Martna on väike vald, seni on ta väljapoole paistnud üksmeelse ja ühtehoidva, aga ka alalhoidliku kogukonnana. Martna on üks väheseid omavalitsusi, kus leiti, et elame pigem vaeselt, aga laenu ei võta ega teistega ühine. Kas nüüd on elu nii halvaks läinud, et enam vanaviisi ei saa, aga uutmoodi ka ei taha?
Suur vald seedib poliitilised kemplemised ja halvad otsused kuidagi ära, aga nii väikest valda kui Martna on lihtne rivist välja lüüa. Martna seitsmeliikmelises volikogus on võim tegelikult ühe mehe käes, sest kummalgi leeril on kolm häält.
Volinike pink on nüüd tühi, kolmandat ešeloni nimekirjast enam välja ei vea. Kui kodurahutused jätkuvad, võib Martna vald luua kolmanda pretsedendi ja anda juristidele lahendada uue ülesande: mis saab vallast, kus pole enam töövõimelist volikogu.
http://vabaajaleht.blogspot.com/2015/05/martnast-saab-esna-neeme-sihv.html
Mida see vald siis praegu ära teeb?Võtab vee näitusid ja kirjutab arveid?
Kui tõesti vald näitusid võtab ja arveid kirjutab, on ka seda ilmselgelt liiga palju. Selle jaoks on korteriühistu või haldusfirma. Kui inimesed ei saa oma veemõõtja lugemisega ka ise hakkama, siis oleks viimane aeg see vald Sotsiaalministeeriumi otsejuhtimise alla anda.
Ja mida see vald tegema peab,korteriremonti või …
Martna kortermajad oleks pidanud juba ammu tegema korteriuhistu,mitte istuma ja ootama käsi pikas,kuna vald kõik nende eest ära teeb.
“Martna on üks väheseid omavalitsusi, kus leiti, et elame pigem vaeselt, aga laenu ei võta ega teistega ühine.”
Seal see aga peidus ongi.Kuidas Pr Aavik siis raha kõrvale nihkerdab kui mõne teise vallaga ühinenud oleks ? Rahvas muidugi elab vaesuses aga vallavanemal siis raha rohkem mida kulutada.
Kui on kahtlusi, et kuritegu on toime pandud, oleks mõistlik politseisse pöörduda. Kas sind südametunnistus ei piina, kui tead et raha on tuuri pandud ja süüdlane vabalt ringi uitab? :)))
Martna valla ainuke pääsetetee oleks kellegagi ühineda. Ükski Läänemaa vald aga sellega enam vabadahtlikult nõus ei oleks. Jääb ainult oodada,millal riik võtab vastu juba räägitud seaduse valdade sundühendamiste kohta.
pange Merle Mäesalu vallavanemaks, sealt ta pärit ja las arendab Martna korda
et Lääne Elu Martna-teemalistest artiklitest kumab läbi pea alati nö teise ešeloni häälte arv ja seega justkui eeldatav ebakompetentsus. Praeguse vallavanema truud kommentaatorid selle peal ainult liugu lasevadki, kuid kahjuks need kommentaarid just eriliste mõttetarkustega ei hiilga. Kas tõesti endast lugupidavad ajakirjanikud ei võiks anda uuele volikogule aega oma pädevuse tõestamiseks? Kui Martna valla valitsemises juhtus seni pretsedenditu juhtum, pidi selleks ka väga tõsine põhjus olema. Mõtteainet praeguse vallavanema tegutsemisaastate üle võiks anda järgmine peamine märksõna: Martna valla rahvaarv vähenes 5 aastaga 17,08%, olles Lääne maakonnas selle tulemusega konkurentsitult esimene. Kas praegusel vallavalitsusel on enda õigustuseks ette näidata meetmed, mida… Loe rohkem »
Kui pikk peaks olema see aeg pädevuse tõestamiseks? Kui jätta kõrvale põhjuseks toodud tühjade korterite kütmise teema, siis Arvo Ninn on ajakirjanduses välja öelnud, et ei olda rahul vallavanema tegevusega. Ja nüüd Indrek Urbas kuulutab, et umbusaldus vallavanemale on teisejärguline küsimus. Kas poolteist kuud on tõesti liiga lühike aeg sellisest skisofreeniast üle saamiseks? Normaalne käitumine oleks olnud, et uue volikoguga tuleb ka uus vallavalitsus. Hetkel on olukord selline, et kogu palagani tulemuseks on volikogu esimees, kes ei oska isegi vastata küsimusele selle kohta, kus ta töötab. Ja kuna Indrek Urbas on ilmselgelt praeguse situatsiooni tekitajate ringist, siis ükski küsimus või… Loe rohkem »
Opositsioon talitas ebaausate võtetega.
on siin kange õpetama, demokraatia selles seisnebki, et asjaosalised kohapeal ise oma asju otsustavad
Demokraatia üks osa on ka vaba ajakirjandus. Meeldib see hetkel meile või mitte. Ja ülejäänud maailmal on ka põhjust teada saada, kuidas kohapeal asju otsustatakse, sest kasvõi eeldatav haldusreform loob olukorra, kus vallavõim peab läbirääkimiste laua taha istuma ja hea on ette teada, et mõnel vennal on soodumus segast peksta…..