1

Noored on valimisea langetamise asjus kriitilised

Malle-Liisa Raigla

malleliisa@gmail.com

õpilasedLäänemaa ühisgümnaasiumi õpilased Martin Nerman ja Brita Sool. FOTO: ARVO TARMULA

Järgmistel kohalikel valimistel 2017. aasta sügisel annab äsjane põhiseaduse muudatus Läänemaal hääleõiguse veidi üle 200 noorele

Asjaomane põhiseaduse muudatus sai sel nädalal riigikogus 62 poolthäält ehk üsna napi enamuse. Muudatuse poolt hääletasid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja IRLi liikmed ning kolm Vabaerakonna liiget. Keskerakonna liikmed ei hääletanud, EKRE liikmed noortele hääleõigust ei annaks.

Nagu riigikogulased, on ka noored ise valimisea langetamise asjus kahetisel arvamusel.

Põlvetõstejooksuga üle

„Mina arvan, et 16aastane on liiga noor. Eesti ühiskond ei ole selleks küps. Kui ma vaatan oma eakaaslasi, siis nad ei tule toime iseendagi probleemidega, mis siis veel kohaliku omavalitsuse probleemidest rääkida,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Britta Sool. Soola sõnul on 18aastasedki valima minnes kõhkleval seisukohal ja küsivad nõu oma vanemailt.

„Noored ei taju vastutust ja valivad populaarsuse järgi. Kui poliitikud rõhuvad enne valimisi odavale populaarsusele, siis võib valituks osutuda inimene, kes on populaarne, mitte inimene, kes reaalselt asju teeb,” ütles Sool.

Ka arvab Sool, et valimisõiguse andmine ei suurenda noorte panust kohalikku ellu.

Läänemaa ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Martin Nerman seevastu on valimisea langetamist kogu aeg pooldanud. „Kui me räägime, et riik ei tee seda ja riik ei tee teist, riik ei võta noori kuulda, siis valimisõiguse andmine võimaldab noori kaasata. Noored saavad öelda, mida nad tahavad, ja neid võetakse kuulda,” ütles Nerman.

Riigi tasandil otsustusõigust Nerman 16–17aastastele siiski ei annaks. „Kohalik omavalitsus on koht, kus noored näevad miinuseid-plusse. Riigi tasandil mina neid näha veel ei oskaks, aga kohaliku omavalitsuse tasandil küll,” ütles Nerman.

Nerman nentis, et teadmisi valimiste kohta võiks koolist saada rohkem. Ühiskonnaõpetus ilmub tunniplaani 9. klassis. „Valimistest mindi seal põlvetõstejooksuga üle,” meenutas Nerman.

Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt ütles, et kindlasti peab noori ette valmistama, kuid riigi alustalasid noortele valimisõiguse andmine vahest ei kõiguta.

„„Kärbeste jumala” efekti mina ei karda. Igas vanuses on inimesi, kes teevad otsuseid väga juhuslikult või ei lähe üldse valima. Ka 16aastaste seast lähevad valima need, kellel on kindlad teadmised ja tahtmine,” ütles Schmidt.

Nerman ja Sool arvasid, et valima läheks 16–17aastastest noortest ehk 60 protsenti.

„Kuigi klassis arvab suur osa, et valimisea langetamine ei ole hea mõte, ütlevad nad, et valima läheksid nad ikkagi, kas või kogemust saama,” ütles Sool.

Mida vanem, seda targem

Läänemaa ühisgümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna sõnul on koolitunni aruteludest selgunud, et noored kipuvad olema valimisea langetamise asjus kriitilised eelkõige kaaslaste suhtes. „Iseennast peetakse küpsemaks kui teisi,” ütles Lõuna.

Lõuna sõnul on 16–17aastastele valimisõiguse andmine mõnes mõttes vastuoluline, nii et selle üle võiks vaidlema jäädagi. Näiteks puudumistõendi peab tollele valimisõiguslikule 16–17aastasele ka edaspidi kirjutama lapsevanem.

„On üsna naivistlik arvata, et mida vanem, seda targem,” ütles Lõuna.

Lõuna ise arvab, et noortele valimisõiguse andmisel on plusse rohkem kui miinuseid. „Jääb väike lootus, et valimisea langetamine seob noori kodukohaga rohkem ja paneb neid kohaliku elu probleemide üle mõtlema,” sõnas Lõuna.

Sama arvas ka Leidi Schmidt:  16aastane maanoor on veel kodukohas, 18aastaselt ollakse juba kodukohast läinud ja side kodukohaga kaob.

Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber valimisea langetamist ei poolda. „Selles eas on muidki asju valida, piisab sellest, kui muude valikutega toime tullakse,” ütles Sõber.

Küll aga annaks Sõber nn lisahääli peredele, kus on kasvamas mitu last.

Valimispädevuse kohta arvas Sõber, et 16–17aastaste nagu igas vanuses inimeste seas on neid, kes on pädevad, ja neid, kes ei süvene. Vahe on selles, et kui täiskasvanu puhul võiks süvenemist eeldada, siis 16–17aastaselt ei peagi süvenema kohaliku omavalitsemise probleemidesse.

Sõber arvab, et noortele valimisõiguse andmine võib kohaliku omavalitsuse elu tuntavalt mõjutada, kuigi selleealiste noorte hulk on väike, võrreldes ülejäänud valijate hulgaga.

„Kuigi Lihula vallas on alla 50 noore, piisab volikokku saamiseks paarikümnest häälest, mõnes naabervallas ka ühest häälest, nii et alla 50 hääle on arvestatav hulk,” ütles Sõber.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Fredy
Fredy

Noorte hariduse lagi on see kuidas G punkt kooli lõpetades ülesse leida ;))) meil on melelahutus ühiskond.

wpDiscuz