0

Perakülas saeti kaitsealal maha metsaema puu

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kui Nõva looduskeskuse juht Kersti Järve selle nädala alguses lastega Allikajärve äärde metsaema puu juurde jõudis, tabas kõiki halb üllatus – puu oli maha saetud.

„Just enne puu juurde jõudmist rääkisin lastele, et oleme kaitstavas metsas, kus ei tohi ühtegi puud maha võtta ja et nüüd läheme vaatame metsaema puud,” rääkis Järve. Puust oli järel vaid känd, selle ümber laiali saepuru ja kõrval langetatud tüvi. „Oleks veel, et tuul oleks puu maha murdnud, selliseid asju ikka juhtub, aga et saega…” lisas ta.

Järve sõnul on tegu toime pandud eelmisel nädalal.

Metsaema koduõue puuks nimetavad Nõva looduskeskuse retkejuhid Allikajärve RMK lõkkekoha naabruses vääriselupaigas kasvavat vana sangleppa, mille muutis omapäraseks täiskasvanud inimese rinna kõrgusele moodustunud suur tüvepaksend – pahk.

Vana sanglepp on loodusretkede marsruuti kuulunud kümmekond aastat ning sellega on seotud oma lood ja laulud. „Meil on kõik programmid selle puu peale üles ehitatud. Nüüd peame need ringi tegema või mingi loo sinna juurde mõtlema,” arutles Järve. 

Looduskeskuses retkejuhina tegutseva Silja Silveri sõnul on puul looduskeskusele suur emotsionaalne väärtus. Metsaema koduõuepuu juures rääkisid retkejuhid metsaema suu kaudu, kuidas loodust hoida ja väärtustada. „Seal sai soovida, seda puud on käega katsunud kümned tuhanded inimesed,” rääkis Silver.

Vana sanglepp kasvas sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on keelatud ja keskkonnaameti loata ei tohi ühtki puud raiuda, ka kuivanud puud mitte. „Kaitsealadel on ka kuivanud puud vajalikud, eriti jala pealt kuivanud puud. Need on paljude liikide elupaigad,” ütles keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit. Ta lisas, et vana sanglepa mahavõtuks Allikajärve juures pole keegi keskkonnaametilt luba küsinud.

Ebaseadusliku puulangetamise süüdlaste otsimisega tegeleb nüüd keskkonnainspektsioon.

Silja Silveri hinnangul võis sanglepale saatuslikuks saada just muljetavaldav pahk, millest annab suveniire valmistada. Tüvi on ülalt- ja altpoolt pahka läbi saetud, kuid saagijad pole oma tahtmist saanud, sest langetamisega on pahk lõhki läinud.

Silver muretseb, et kui juba vana sanglepp maha võeti, võivad ohus olla ka Nõva kandi sümboliks saanud keerdus männipuud hongad. „Vanad hongad on kuivanud puud ja kellelgi võib tekkida tahtmine neid lõkkesse panna. Neil aga on oma väärtus: nad on mitusada aastat vanad ja püsinud just tänu kaitsealale. Kaitsemetsa eesmärk ongi, et inimene ei sekkuks ja loodus saaks ise hakkama,” ütles Silja Silver.

Fotod Kersti Järve ja Haapsalu Lasteaed Tareke

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Peraküla metsaema puu2 Peraküla metsaema puu  

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz