Aidi Vallik: Küsitav kampaania

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

 

Massimeediakanalites võib täheldada tõusvat trendi – sotsiaalkampaaniaid. Viimasel ajal jookseb telerist reklaamipauside ajal neid kohe mitu tükki, võiks kohe kõik korraga käsitleda võtta, aga „üksiti-üksiti, õeke“, õpetas muinasjutuhiir toanurgas talutütart. Nii et olgu siis seekord tähelepanu fookuses sõbralik mõmmi loetamatu kirjaga pudelit hoidmas ja tema teistest elukatest sõbrad.

Murelik meeshääl teatab mõmmi taustal, et kell on saanud üheksa ja kohe hakatakse näitama alkoholireklaame, ning küsib, kas oskame ikka vastata oma laste sellekohastele küsimustele. Suunab meid seejärel huvitavale ja kvaliteetselt ning kallilt teostatud veebilehele, kust peaksime lapsevanematena saama suuniseid, kuidas lastele alkoholiteemast kõnelda. Ühesõnaga, tegemist on ilmselt laste ja noorte alkoholitarbimist ennetava kampaaniaga, mille mootoriks peab olema vanemate selgitustöö.

Olgu kohe öeldud, et ma ei taha üldse väita, nagu ei olekski midagi sellist vaja või et noorte alkoholitarbimine ei oleks sotsiaalne probleem. On vaja, on probleem. Aga viis, kuidas on seda probleemi nüüd lahendama asutud, on minu meelest jäänud kuidagi sellisele projektikirjutamise tasemele. See tundub lihtsalt läbi mõtlemata väga paljudes üksikasjades, alustades adressaadist, lõpetades kogu selle kodulehel (ja ka telereklaamis) esitatava info sisuga.

Kui algusest alustada, siis näiteks minul tekkis sealsamas teleka taga kohe küsimus, kas poleks otstarbekam alkoreklaamid meie telekanalites üldse keelata (sarnaselt sigarettide ja e-sigarettide reklaamidega), selmet korraldada väga kallis (multi)meediakampaania, mis suunaks vaatajaid neid reklaame lastele kuidagi selgitama.

Et telereklaamis on too pudeliga karumõmm, rebane ja muud multikaelukad, selle eesmärgist võin ma isegi aru saada. Küllap on need seal selleks, et ärgitada lapsi vanemate käest seletusi nuiama. Aga kodulehel tabas mind küll hämmeldus, kui needsamad loomad flash'iga igal pool ette vupsasid, illustreerimaks ilmselgelt täiskasvanuile mõeldud artiklikogusid. Artiklid olid asjakohased ja tegelikult hästi koostatud, kuigi võinuks olla siiski rohkem fookuses. Või mis selle asja eesmärk siis oligi – lastekasvatus üldisemas mõttes, Eesti alkoholitarbimise statistika või üldise alkoholitarbimise ennetamine?

Sest kui nüüd telereklaami juurde tagasi pöörduda, siis tegelikult seda nõu kodulehelt ei saanud, kuidas alkoholireklaame lapsele ära seletada, või kuidas põhjendada talle, et kui alkohol nii kahjulik on, miks seda siis teleris üldse reklaamitakse. Mind ennastki oleks huvitanud riiklik vastus sellele põhimõttelisele küsimusele.

Siis on seal mingi „Targa pere mäng“, mis pani üldse nõutult õlgu kehitama. See mäng kujutas endast rodu (ei saanudki lõpuni aru, kas lastele või täiskasvanutele mõeldud) küsimusi ümberpöörduvate loomakaartide taga. Aga edasi?

Kas kampaania siis lastele või täiskasvanuile? Kuidas seda mängu mängitakse? Miks suunab telereklaam meid kodulehele leidma vastust ühele küsimusele, aga seal seda vastust ei ole? Kõik on segi nagu puder ja kapsad ja sellisena ei ole tegelikult õigustatud kampaania ei liha ega kala. Pigem on see taas üritus vaimus „miks minna otse, kui saab ka ringiga“.

Terve mõistus ütleb, et kui tahame vähendada laste ja noorte alkoholitarbimist, tuleb muuta nende hoiakuid alkoholitarbimise suhtes. Need hoiakud kujunevad peres, lapsevanemate hoiakute ja käitumise järgi. Kui tahame muuta lapsi, tuleb muuta nende vanemaid. Kui tahame, et vanemad tarbiksid vähem alkoholi ja oleksid selle suhtes negatiivsemalt meelestatud, siis esimese sammuna ärme reklaamime seda kraami avalikus meedias. Teise sammuna tuleksid kõne alla igasugused avalikel üritustel alkoholitarbimist reguleerivad meetmed, mitte Õllesummerite korraldamine. Kuskil edasiste ja edasiste sammude hulgas võiks olla alkoholismiravi riiklik lisarahastamine ja sellekohaste tugiteenuste senisest palju suurem toetamine. Mitte lapsevanemate agiteerimine, et nood lastele rohkem loenguid peaksid.

Lõpetuseks: et ka negatiivne reklaam on ikkagi reklaam, võib mõneski peres selle teleesitlus mõjuda ka täiesti vastupidi kampaania eesmärgile. Mõnigi õllesõbrast pereisa või veinilembene ema võib avastada, et miks mitte ära käia, kui juba meelde tuletatakse, poed on veel lahti … eks siis pärast lastele seletab.

Aidi Vallik

Aidi Vallik

kolumnist

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
kodanik
9 aastat tagasi

väga hea point! Endal tekkisid seda reklaami nähes ka kohe küsimus- aga miks üldse peaks alkoholireklaami näitama? Kas inimesed ostavad rohkem alkoholi, kui seda reklaamitakse? Samas tegelema ühiskonnana pidevalt alkoholitarbimise ennetamisega ja paiskame meeletuid summasid küll kampaaniatele, pioneerlikele õhinapõhistele terviseüritustele ja teab millele veel.Ühe näopoolega taunime, teise näopoolega anname aga hagu juurde. Ühiskonna moraali seisukohalt tuleks selline silmakirjatsemine lõpetada. Alkoholimüüjate reklaamimis- ja teenimissoov ei peaks tulema ühiskonna tervise ja südametunnistuse arvelt. Samas- kas keegi on uurinud, kui palju üldse erinevad kampaaniad inimeste käitumisele mõju avaldavad- mõtlen just pikema-ajalises perspektiivis. Pigem jääb mulje tõesti, projektikirjutamise-mentaliteedist, kus asi on vaja ära teha,… Loe rohkem »