1

Õpetajad said koolitust: kuidas käituda koolis äkkrünnaku korral

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

IMG_9869Vanemkorrakaitseametnik Kalvi Almosen koolitamas Haapsalu põhikooli õpetajaid. EDUARD LAUR

Haapsalu põhikooli õpetajad kohtusid esimese koolina Läänemaal politseinikega, arutlemaks selle üle, kuidas käituda, kui kooli tabab äkkrünnak.

Lääne prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Kalvi Almosen ei salanud, et taolisi arutelusid koolides ei peeta juhuslikult.

„Põhjus on selles, et küsimus „millal?” sai Eestis vastuse,” ütles Almosen, viidates Viljandi koolitulistamisele.

Almoseni küsimusele, kas turvatunne Haapsalu põhikoolis pärast Viljandis juhtunut muutus, vastasid õpetajad jaatavalt. Almoseni sõnul võivad turvatunne ja kindlustatus käia käsikäes, aga need võivad olla ka eri asjad. Kindlustatuse tõstmine, sh palju õppusi ja nn võidurelvastumist, ei pruugi tõsta turvatunnet, ütles Almosen. Turvatunde tõstmine omakorda ei pruugi tõsta kindlustatust.

Almosen ütles, et kuigi igas koolis peab olema äkkrünnaku kriisiplaan, pole kõiki asju võimalik ette näha. Almoseni palvele tõsta käsi, kes on lugenud Haapsalu põhikooli kriisiplaani, tõusis vaid mõni üksik käsi.

Kõige lühem kriisiplaan, mida Almosen on koole külastades näinud, oli 7-8 lehekülge pikk, kõige pikem 138 lehekülge.

„Plaan iseenesest turvalisust ei taga. Kui juhtub õnnetus, pole enam aega plaani lugeda. Paber meid siis ei aita,” ütles Almosen.

Kuigi turvalisuse eest vastutab seaduse järgi kooli direktor, ei saa üks inimene turvalisust tagada. Almoseni sõnul tagavad turvalisuse ja kindlustunde koostöö, arutelud, valmisolek äkkrünnakut ära tunda ja oskus äkkrünnaku korral käituda. Almosen rõhutas, et lähtuda tuleb oma kooli eripärast, tugevustest ja nõrkustest. Ta hoiatas kasutamast mõne teise kooli pealt kopeeritud plaani. Plaan peab arvestama oma kooli võimalusi ja eripära.

Samuti tuleb arvestada, et tugevused võivad samal ajal olla ka nõrkused. Näiteks leidis Almosen, et Haapsalu põhikooli terve hulk avatud sissepääse on ühelt poolt tugevus, teiselt poolt nõrkus. On terve hulk kohti, kust äkkründaja pääseb hoonesse, samas on terve hulk kohti, kust lapsi vajadusel evakueerida.

Almosen tõi näite ühe Kesk-Eesti kutsekooli kohta, kus kõik uksed on lukustatavad ja töötab kaardisüsteem.

„Ühest küljest tugevus: võõras ei pääse sisse. Teisest küljest, kui ründaja saab enda kätte ühe kaardi, pääseb ta piiranguteta absoluutselt kõikidesse ruumidesse,” ütles Almosen.

Haapsalu põhikooli tugevustena tõi Almosen välja asukoha kesklinnas, kuhu abi jõuab kiiresti, ja selle, et kooli personal tunneb üksteist nägupidi.

Siiski jagas Almosen ka universaalseid nõuandeid. Kooli töötajad peavad teadma, kes on kriisi puhul võtmeisikud, ja neil peab olema võtmeisikute telefoninumber, et neid kriisist teavitada.

Hea, kui koolis oleks tehniliselt võimalik teavitada kõiki töötajaid ja õpilasi.

Kuigi äkkrünnakut ei saa välistada, „Iga rahulik päev on päev lähemale päevale, mil see juhtub,” ütles Almosen, saab selleks valmis olla ja äkkrünnaku tõenäosust vähendada: võidelda koolikiusamise ja -vägivalla vastu, ja neid ära tunda.

„Kui õpetajale tundub, et miski on ebanormaale, siis see ongi ebanormaalne. Normaalsuse piiri määrab õpetaja,” ütles Almosen.

Almoseni sõnul tuleb õpetajail olla tähelepanelik, kui mõne õpilase juures miski järsult muutub, näiteks hakkab õpilane äkitselt riietuma musta. Alahinnata ei saa ka fb-st saadavat teavet.

„Kui õpilane tuleb kooli relvaga, siis tuleb lähtuda pluss üks reeglist,” ütles Almosen.

Pluss üks reegel tähendab seda, et kui õpilasel on üks relv, siis võib tal olla ka teine, kolmas ja neljas. Kuni politsei tulekuni tuleb suhtuda nii, et õpilasel on kusagil üks relv veel. Ise terariista õpilaselt ära võtma minna ei tohi, sest see võib olla eluohtlik.

„Õpilast ei tohi alahinnata,” ütles Almosen.

Kui õpilane terariista ise käsu peale ei loovuta, tuleb ülejäänud õpilased evakueerida ja jätta relvaomanik ruumi üksi.

Ka on oluline äkkrunnak ise ära tunda: kui politsei saabub teadmisega, et koolis on äkkrünnak, on ta selleks paremini ette valmistatud.

„Tihti saab surma just päästja, kes ei tea, et tegu on äkkrünnakuga,” ütles Almosen.

Kuni politsei saabumiseni, tavaliselt 10-15 minutit, tuleb aga koolis ise hakkama saada. Äkkrünnaku korral tähendab hakkamasaamine mõju vähendamist.

„Kõigepealt tuleb ise ellu jääda. Kes ise ellu ei jää, ei saa ka kedagi teist aidata,” märkis Almosen. „Õpetaja prioriteet on need, kes ei ole veel viga saanud. Politsei prioriteet on saada kätte kurjategija.”

Mõistlik on paluda õpilastel telefonid välja lülitada, jätta sisse vaid paar telefoni, et vältida masti ülekoormust. Almosen rõhutas, et ründajaga läbi rääkida ei ole võimalik: ta on sellises seisundis, et ei kuule.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Koolitus saadud.
Koolitus saadud.

Meil lasteaednikel juba 5 aastat tagasi selline koolitus saadud. Varsti tuleks uus juba läbida. Ajad, asjad muutuvad kiiresti.

wpDiscuz