Haapsalu linnavalitsus tahab sel kevadel Paralepas oksjonile panna üheksa elamukrunti

Alles sügisel oli Lõokese tänava asemel männimets, nüüd paneb Haapsalu Veevärk sinna vee- ja kanalisatsioonitorusid. Aselinnapea Peeter Vikman (vasakult), linna kinnisvaraspetsialist Madis Raudsepp ja pressiesindaja Tõnu Parbus arutavad töö käiku Veevärgi meistri Viktor Siiliga. Foto: Arvo Tarmula

Enne kui krundid oksjonile lähevad, laseb linnavalitsus rajada kaks tänavat, alajaama, vee- ja kanalisatsiooniseadmed.

Sadakond meetrit enne, kui Tulbi tänav raudteetammile rajatud tervisetee ületab, käib Tulbi tänava linnapoolsel küljel männimetsas kõva mulla- ja torutöö. Haapsalu Veevärk paneb maasse vee- ja kanalisatsioonitorusid. Tulbi tänavalt keerab metsa alla praegu veel pehme ja porine Lõokese tänav, veidi eemal hargneb see Kuldnoka tänavaks. Alles oktoobris mühises seal ilus männimets.

Kahele poole Lõokese ja Kuldnoka tänavat jääb üheksa krunti. Kaheksa on eramukrundid, osa neist veidi alla 2000 m² ja osa 890–1220 m². Üks 3000 m² suurune krunt on ridaelamule.

Aselinnapea Peeter Vikman kahtles, kas tänapäeval enam ridaelamus nii väga elada tahetakse, aga vähemalt see võimalus on juba 2006. aastal kehtestatud detailplaneeringus jäetud.

Linnavalitsusel on kavas krundid oksjonile panna. Selleks on vaja teha taristu: vesi ja kanalisatsioon, elekter, teed, valgustus. Veevärk juba tegutseb, Imatraga on läbirääkimised pooleli.

Linnavaraspetsialisti Madis Raudsepa sõnul tahaks Imatra, et linnavalitsus laseks ehitada nii võimsa alajaama, mis rahuldaks terve selle piirkonna vajaduse. Linnavalitsus piirduks sellisega, mis rahuldaks praegust arendust, st väiksema ja odavamaga.

„Ei tahaks maksumaksja raha sinna nii palju panna,” ütles Raudsepp. „Järgmised krundid lähevad müüki ehk kümne aasta pärast.” Raudsepa sõnul ei lähe krundid nii ruttu nagu soojad saiad.

Enne kui krundid oksjonile panna, tuleb linnavolikogult luba saada. Esialgu pidi loaküsimus minema juba volikogu märtsiistungile, aga et Imatraga pole veel selgust, lükkub asi edasi.

Oksjonil võib saada krundi alghinnaks 10 000–15 000 eurot, pakkus Raudsepp. See on koos taristuga, ostjal rohkem lisakulu ei ole ja ta võib kohe ehitama hakata.

„See on päris soodne hind, kui selle sees on ka kommunikatsioonid,” ütles Aarete Kinnisvara maakler ja hindaja Silvi Merilo. „Alghinda ei olegi väga kõrgeks mõistlik ajada, tuleb rohkem huvilisi.”

Kui palju kruntide ettevalmistus linnale maksma läheb, selgub, kui Imatraga on läbirääkimsied lõppenud. Vee- ja kanalisatsiooniseadmete panek maksab 40 000 eurot. Elektriosa võiks Raudsepa hinnangul maksta 60 000–80 000 eurot.

Kui oksjonil hind tõuseb, võib linn tehtud kulutused tasa teenida ja võitagi, aga peamine eesmärk on saada linna uusi elanikke, ütles pressiesindaja Tõnu Parbus. Tema sõnul on juba uuritud, millal linn ettevalmistusega ühele poole saab.

Vikmani sõnul ei ole linnavalitsus uuel Eesti ajal sel kombel krunte müügiks ette valmistanud. Mõne aasta eest müüs linnavalitsus oksjonil neli Raudtee tänava äärset krunti paigas, kus oli varem vanaraualadu.

Linnavalitsus hakkas elamukrunte ette valmistama sügisel, esimene töö oli metsa mahavõtt tulevaste tänavate kohalt. Siis algas Jaama ristmiku ehitus ning sealt välja kaevatud materjalist sai Lõokese ja Kuldnoka tee muldkeha.

Ungru ja Kiltsi tee vahelise elamukvartali detailplaneering kehtib 2006. aastast. Linnavalitsus otsustas müügiks ette valmistada vaid väikese osa 17 ha hõlmavast planeeringust. Kogu planeering näeb ette 30 eramukrunti, kolm ridaelamut ja ühe korterelamu.

Vikmani sõnul ei ole linnavalitsusel praegu müügiks pakkuda ainustki krunti, kuigi valmis detailplaneeringuid on palju.

Vikmani sõnul on Tulbi tänava äärne ala elukohaks sobiv: raudteejaama on viie minuti tee, Tulbi tänava äärde tuleb jalgrattatee ja kõrval on tervisetee.