3

Algas Haapsalu põhikooli remondi ettevalmistus

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

põhikooli remondi arutelu arvo tarmulaKuus pakki Haapsalu põhikooli projektdokumente laua keskel, alustasid (vasakult) kooli majandusjuhataja Toivo Birk, direktor Anne Mahoni, nõunik Mari-Epp Täht, ja ehitusjuht Reimo Reimer eile kooli remondi ettevalmistust. Foto: Arvo Tarmula

Et olla valmis taotlema raha põhikoolide remondiks, inventeerib Tallinna firma Sweco Projekt koolihoone ja koostab koostöös kooli ning linnavalitsusega põhiprojekti lähteülesande.

Eile kohtus Sweco Projekti arhitekt Ahti Kooskora esimest korda Haapsalu linnaametnike ja koolijuhiga ning tutvus koolimajaga. Milline hakkab uus koolimaja välja nägema, eile veel ei räägitud, kuid ühes olid kõik kindlad: koolimaja peab olema võimalikult paindliku ruumilahendusega, et saaks vajadust mööda teha kord suuri, kord väikesi klasse. Majas peab olema palju ruumi ja valgust.

Kui kõik vajalik ei mahu praegusse hoonesse ära, vaatame kinnistut kui tervikut, lisas linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Reimo Reimer.

Esimene töö on koolimaja mõõdistamine, selgitas aselinnapea Peeter Vikman. Sweco Projekt peab selgitama koolimaja tehnilise seisukorra, tegema selgeks, kas konstruktsioonid kannavad, kas seinu saab nihutada jne.

Reimeri sõnul kulub selleks umbes kuu aega. Seejärel selgub, mida koolimajaga tehniliselt teha annab. Seejärel koostatakse projekteerimise lähteülesanne.

„Ühesõnaga, meil on siis selge, mida majaga teha annab, millised on tema tehnilised võimalused,” ütles haridusnõunik Mari-Epp Täht.

Eskiisprojekti tegemiseks on arvestatud kaks ja pool kuud. Siis peaks selge olema, mitu ruutmeetrit ehitus hõlmab. Selle pealt saab arvestada remondi väga ligikaudse maksumuse, ütles Reimer. Maksumust on vaja rahataotluse esitamiseks.

Millal hakatakse tegema põhiprojekti, ei osanud Täht veel öelda, aga ühes oli ta enam-vähem kindel – sel aastal koolimajas remont pihta ei hakka.

Määrust alles kooskõlastatakse

Vabariigi valitsuse määrus, mis sätestab remonditoetuse andmise põhimõtted, on alles kooskõlastamisel. Osa institutsioone, nt linnade liit, seda eelnõu ei kooskõlastanud.

Lääne maavalitsuse haridusosakonna asejuhataja Anneli Vaarpuu ütles, et haridusministeeriumi komisjon vaatab sel nädalal üle kooskõlastamisel tehtud ettepanekuid ja otsustab, mida arvestab, mida mitte.

„Kohati on küsitud ebareaalseid asju,” vahendas Vaarpuu ministeeriumi komisjoni infot. „Tundub, et olemasoleva rahaga tahetakse korda teha kõik koolid.”

Kui ettepanekute esimene ring on läbi vaadatud, saadetakse eelnõu uuesti läbivaatamisele.

„Loodetavasti tuleb rahastamisotsus selle aasta sees,” ütles Vaarpuu. Remont võiks siis lõppeda 2017.

Määruse eelnõu menetlus venib

Mullu detsembris ütles Läänemaa koolijuhtide ees esinenud haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, et põhikoolide programmi teksti kooskõlastus saab läbi aasta lõpuks. Nõnda kiiresti asjad ei läinud. Praegu on valitsuse vahetumise aeg ja kui kooskõlastamine ükskord lõpebki, siis pole teada, millal määrus valitsusse jõuab.

Kui valitsus on määruse vastu võtnud, töötatakse välja toetuse andmise tingimused. Seejärel kuulutatakse välja avalik konkurss ja saab hakata taotlusi esitama. See võib juhtuda aasta teisel poolel.

Vaarpuu sõnul otsustamine küll venib, kuid rahastamise peamist põhimõtet pole muudetud. Selle kohaselt peaks Haapsalu saama põhikooli remondiks kindlasti raha, sest Haapsalu on oma koolivõrgu korrastanud, gümnaasiumi ja põhikooli lahutanud.
„Eeldan, et saame raha,” ütles Vaarpuu.

Haapsalu linnavalitsus loodab põhikoolide programmist raha saada ka linna algkooli kordategemiseks, aga et haridusministeeriumi soovituse kohaselt tuleb tegelda korraga vaid ühe kooliga, ei ole algkooli remondi ettevalmistus praegu päevakorral.

Millal tuleb taotluste teine voor, kuhu saab esitada algkooli remondi taotluse, pole teada.

Mullu detsembris ütles Kalle Küttis Lääne Elule, et pole veel kindel, kas Haapsalu linnavalitsus saab raha kahe kooli kordategemiseks. Ta ei välistanud aga, et raha võib jaguda mõlemale Haapsalu koolile. Kõikoleneb sellest, kui palju tuleb taotlusi, mida hakkab komisjon hindama. Taotlused pannakse pingeritta ja joon tõmmatakse sinna, kus raha otsa saab.

Toetusesaajana tulevad arvesse omavalitsused, kes on korrastanud oma gümnaasiumivõrgu ja tahavad korda teha allesjäävad põhikoolid. Sellele kriteeriumile vastab ka Lääne-Nigula vald, kus on volikogu otsustanud sulgeda gümnaasiumi ja taotleda toetust uue põhikoolimaja ehituseks.

Raha loodab saada ka Ridala vald, et teha korda Uuemõisa loss ja muuta Uuemõisa algkool põhikooliks. Ridalale Küttis suurt lootust ei anna.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
madis
madis

a dengi jest vapshee?

Anonüümne
Anonüümne

gümnaasiumivõrgu korrastamise asemel oleks artiklisse võinud kohe kirjutada- need omavalitsused, kes sulgevad gümnaasiumi- saavad riigilt toetust.

lihtinimene
lihtinimene

Kuidas Ridala vallal tohib ainult üks põhikool olla,kui mõnel vallal on mitu neid….Ja nõudlus Uuemõisa kooli järele on küllalt suur just. Kui Haapsalu põhikool kohta ei ole sugugi teada täpselt enne ekspertiisi,mis seisus selle maja seinad on jne.,kuidas siis Taebla koolimaja kohta kõik nii kindel on,et seda üldse mitte remontida ei tasu enam?

wpDiscuz