Ainukesed ilvesed kütiti Vormsi saarel.
Läänemaa jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal kaks hunti ja kaks ilvest, üks hunt ja üks ilves jäid tabamata.
Kaks Vormsi saarel kütitud ilvest olid Eesti ainukesed kütitud ilvesed.
Läänemaal oli luba küttida kolm hunti ja kolm ilvest, kaks neist Vormsi saarel. Mõlemad Vormi saare ilvesed ka tabati.
Keskkonnaameti ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles, et ilvese arvukus Vormsil on viimasel ajal suurenenud.
„Vormsi on pisike, saar, kus pesitsev emailves on mitu aastat poeginud,” ütles Männil.
Mandri-Eesti ainus ilveseküttimisluba oli antud Läänemaale Kullamaa jahipiirkonda, kuid loom jäi tabamata. Männil ütles, et luba anti kahjustaja-ilvese küttimiseks piirkonda, kus ilves murdis lambaid. Ilves aga sinna paika enam ei ilmunud. Et luba anti kohapõhiselt, ei saanud teda ka mujalt küttida.
Hunte tohtis Läänemaal küttida Kullamaa-Kasari-Luiste piirkonnas, kus tunamullu tuvastati huntkoerte hübriidpesakond. Luba anti eesmärgiga tabada kaks huntkoera. Männil ütles, et huntkoeri paraku kätte ei saadud ja mõlemad kütitud kiskjad osutusid huntideks.
Lõppenud jahihooajal küttisid jahimehed Läänemaal ka kaks šaakalit: ühe Tuudil ja teise Massus. Üks šaakal leidis otsa autorataste all.
Terves Eestis küttisid jahimehed kokku 38 hunti. Kokku oli lubatud küttida 55 hunti. Tunamullu tohtis küttida 114 hunti, kütiti 78 hunti.
Ilveseid tohtis tunamullu küttida 17, kütiti 16 ilvest.
Keskkonnaagentuuri andmetel on alates 2011. aastast langenud nii ilvese kui ka hundi arvukus ning sellega seoses on kahandatud ka küttimislimiite.
