Hannes Hanso: Vene inimesed tuleb meie liivakastis mängu võtta

Hannes Hanso. Foto: Urmas Lauri

Kuressaare linnapea Hannes Hanso ütleb, et on poolteise aastaga teinud Saaremaal ära suured asjad: algatanud valdade ühinemise ja piimatoodete müügi Jaapanisse.

Sotside kandidaat Ida-Virumaal Inna Nazarova lubab oma kampaanias venekeelset haridust ja lihtsustatud korras kodakondsuse andmist. Teie poliitilised konkurendid ütlevad, et sotsid on venemeelne erakond. Mida Teie ütlete?

Mul on kahju, et selliseid totakaid avaldusi peab kommenteerima. Need ei esinda ei minu ega meie erakonna seisukohti. Elu on selline, et sääraste avalduste pahatahtlikku ärakasutamist tuleb valimiste eel ette.

Aga sotsist haridusminister Jevgeni Ossinovski tahaks loobuda eesmärgist viia venekeelsed gümnaasiumid üle eesti keelele.

Debatt käib selle üle, millal alustada eesti keele õpet. Gümnaasiumisse jõudes peaks oskama eesti keelt. Mis seda teemat üldiselt puudutab, siis me peame kõik Eestis elavad inimesed suutma integreerida ühiskondlikesse protsessidesse. Keelelisi või rahvuslikke klaaslagesid ei tohi olla. Et meie elanikest, kodanikest on väga suur protsent riigikogus esindamata, on ohumärk, see on pinnas roheliste meeste tekitamiseks. Kõik Eesti erakonnad on selles mõttes äpardunud. Ainult Keskerakond on suutnud venekeelseid valijaid mobiliseerida. Me ei saa elada illusioonide maailmas, et kui inimesel on muu nimi või emakeel, läheb ta siit kuhugi. Inimesed, kes siin elavad ja siia jäävad, meie asi on nad ühte liivakasti mängu võtta. Me ei saa elada ühel tänaval, linnas või ruumis, kui nad on mängust väljas. See viibki separatismini, nagu näeme Moldovas ja Ukrainas. Inimeste integreerimine on olnud Eesti nõrkus, sotsid on teinud teadlikult tööd, et leida erakonda Ida-Virust või Tallinnast venekeelseid inimesi. Vene inimesed ei pea hääletama ühe erakonna poolt.

Kuidas vene inimesi meie liivakasti tõmmata?

Peame nad integreerima poliitilisse ja majandusellu nagu teisigi inimesi. Ministeeriumides töötab väga vähe venekeelseid inimesi. Klaaslagi on kusagil ees. Riigiametisse on venekeelsel raskem tööle saada kui eestikeelsel inimesel. Me ei tohi venekeelseid inimesi diskrimineerida. Kui on kaks võrdset CVd, siis mulle tundub, et elame riigis, kus venekeelse inimese CV läheb vasakusse kausta ja eestikeelse inimese oma läheb edasi. Siin on meil arenguruumi.

Mida saaks Euroopa Liit teha Ukraina kriisi lahendamiseks?

Euroopa Liit üksinda ei saa selleks midagi teha. Euroopa Liit saab hoida ühtsust, väärtustepõhist ühtsust, mida on väga raske saavutada. Me peame tegema koostööd kõigi liitlastega, kes samu väärtusi jagavad, olgu nad Põhja-Ameerikas, Austraalias või Uus-Meremaal, Jaapanis või Lõuna-Koreas. Venemaad saab mõjutada riikide koostöös, ei USA ega Eesti saa üksi midagi teha.

Riikide koostöö ei ole kerge, sest nõrgad lülid – Kreeka ja Ungari – tahavad sellega oma huvides manipuleerida. Meie välispoliitika põhiülesanne on ühtsuse säilitamine.

Kas relvaabi oleks lahendus?

Kui Venemaa jätkab samamoodi, jõuame relvaabini. Venemeelsed mässulised jätkavad Venemaa toel Minsk 2 kokkulepetest hoolimata. Ukraina kaitsevägi on väga nõrk, välist abi oleks neile kindlasti tarvis. Leedu on lubanud sõjalist abi, Poola ja USA võivad järgneda. Eesti võib USA-le järgneda.

Kui suur on tõenäosus, et Venemaa proovib järgmisena mõnd Balti riiki destabiliseerida?

Venemaa on pikka aega püüdnud Balti riikides olukorda destabiliseerida, aga ebaõnnestunult. Ma ei pea seda ohtu suureks. Liitlassuhted annavad meile kindluse.

Reformierakonna liige Lauri Luik andis eelmisel nädalal mõista, et on vaid üks erakond, kes seisab Eesti iseseisvuse eest. Ta tuletas ka meelde, et sotsid tahtsid vähendada kaitsekulutusi. Kas see on nii?

Nonsenss! Ma olen alati arvanud, et kaitsekulutused on kaks protsenti SKTst. Vajadusel ka rohkem, kui on vaja teha erakorralisi kulutusi. Kiusatus on jagada see raha ka muuks, aga julgeolek on meie prioriteet.

Mitu kohta saavad sotsid Lääne-Eesti ringkonnast?

Meil on omapärane piirkond, sest hääled üle mere kergesti ei rända. Hiidlane saarlast väga palju ei hääleta. Seetõttu on suuruse järjekorras kõige tähtsam Saaremaa. Meil on tugev nimekiri, kaks kohta tahaks ära võtta.

Poolteist aastat tagasi räägiti sotsidest kui võimalikust nende valimiste võitjast. Mis juhtus, et lootused teoks ei saanud?

Kandideerin kolmandat korda ja minul ei ole reiting peamine motiiv.

Aga mis siis on?

Maailmavaade. Elasin Rootsis talu praktikandina, seejärel Austraalias ja siis Inglismaal seitse aastat. See juhtus olema sotsiaaldemokraatide ja leiboristide kõrgaeg. Eks see mõjutanud minu maailmavaadet.

Kuhu sotside edu ikkagi kadus?

Põhjus on valitsusse minekus, oleks kümme kuud edasi näägutanud, oleks see reitingule paremini mõjunud. Aga kas või lapsetoetuste tõus on väga paljude inimeste majandusolusid leevendanud, võib-olla see ongi populaarsuse hind.

Kuigi Teid reiting ei huvita, aitas kõrge reiting Teid Kuressaare linnapeaks. Kuidas Teil läinud on?

Väga hästi! Tänan küsimast!

Millega Te seda mõõdate, et on läinud väga hästi?

Oleme käima pannud suured protsessid, mis mõjutavad Saaremaad ja tulevikus Eesti poliitikat. Praegu käivad terves maakonnas läbirääkimised ühtse omavalitsuse moodustamise üle. Seda teemat on nämmutatud 15 aastat, aga kohaliku initsiatiivita jäädaksegi nämmutama. Kõik Saare maakonna vallad peale Muhu ja Pöide osalevad läbirääkimistel.

Kaks kuud pärast valimisi tõmbasime Kuressaare linnavalitsuses kümme protsenti ametikohti kokku, sest struktuur oli ajast ja arust ning inimesi ülepumbatud. Struktuurireformi ei olnud eelmised linnavalitsused julgenud teha. Tõmbasime kokku kulud nii linnavalitsuses kui ka allasutustes, säästsime ühe aastaga maksumaksjale üle 400 000 euro. Kui on julgust, saab asju teha. Paljud allasutused on saanud noored ja kompetentsed juhid. Rahvusvaheline koostöö käib mühinal. Oleme suutnud tõmmata Kuressaarde Ameerika Ühendriikide, Hiina, Jaapani ja veel tosina riigi delegatsioone. Minu fookus on tööstusettevõtete toetamine ja neile uste avamine. Minul on ka väike roll selles, et Saaremaa piimatööstuse toodangust hakkab umbes veerand minema märtsist Jaapanisse.

Olen väga rahul, sest väikeses kohas nagu Saaremaa on ka võimalik suurelt mõelda.

Saarlased ütlevad, et Teid ei huvita mitte linna juhtimine, vaid koos suursaadikutega jääaugus käimine.

Jääaugus käimine on olnud Kuressaarele ajaliselt parim investeering. Jääaugus olen viibinud kokku 60–90 sekundit, aga see on inimestele meelde jäänud. Kui Briti saadikuga jääauku hüppasime, jõudis see Briti meediasse. Sellest piisas, et jõuda inimeste teadvusse. Soovitan, jääauk on väga hea investeering!