Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta neljandas kvartalis 1039 eurot ja tõusis eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 5,3 protsenti; keskmine brutopalk oli oktoobris 1024 eurot, novembris 1021 eurot ja detsembris 1068 eurot. Läänemaa keskmine brutopalk oli neljandas kvartalis 882 eurot.
Mullu teises kvartalis oli Eesti keskmine brutopalk 1023 eurot, kuid kolmandas kvartalis oli see 977 eurot. Läänemaal oli teises kvartalis keskmiseks brutopalgaks 867 ja kolmandas kvartalis 821 eurot.
2013. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutopalk Läänemaal 899 eurot.
Võrreldes 2013. aasta sama kvartaliga oli keskmise brutokuupalga tõus neljandas kvartalis suurem kui teises kvartalis, kui brutokuupalk ületas esimest korda 1000 euro piiri; teises kvartalis oli tõus 4,8 protsenti, neljandas kvartalis 5,3 protsenti, teatas statistikaamet.
Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta neljandas kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,4 protsenti ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta neljandas kvartalis 5,7 protsenti.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2013. aasta neljandas kvartaliga 5,8 protsenti. Reaalpalga kasvu kiirenemisele avaldas mõju tarbijahindade langus 2014. aasta neljandas kvartalis. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljateistkümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutotunnipalk oli neljandas kvartalis 6,35 eurot ja tõusis 2013. aasta neljandas kvartaliga võrreldes 6 protsenti.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis kõigil tegevusaladel. Kõige enam ehk 12,5 protsenti tõusis keskmine brutokuupalk 2013. aasta sama ajaga võrreldes finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel, kõige vähem ehk 0,5 protsenti info ja side tegevusala palgatöötajatel. Keskmine brutotunnipalk tõusis neljandas kvartalis kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel, keskmiselt 13,1 protsenti, ning ainsana langes info ja side tegevusala palgatöötajatel, keskmiselt 0,2 protsenti.
Palgastatistika uuringu alusel oli neljandas kvartali keskmine tööga hõivatute arv 6,8 protsenti suurem kui 2013. aasta neljandas kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuse ja toitlustuse tegevusalal, keskmiselt 17,8 protsenti.
2014. aasta neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1404 eurot ja tunnis 9,2 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2013. aasta neljandas kvartaliga võrreldes kuus 5,1 protsenti ja tunnis 5,9 protsenti. Kõige suurem ehk 12,8 protsenti kuus ja 14,8 protsenti tunnis, oli tõus finants- ja kindlustustegevuses. Kõige vähem tõusis keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus info ja side tegevusalal, keskmiselt 0,5 protsenti. Tööjõukulu tunnis langes ainult info ja side tegevusalal, keskmiselt 0,9 protsenti.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest, nagu puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.