Helle-Moonika Helme: Eesti vajaks restarti

Helle-Moonika Helme: "Päevaleht nimetas mind kolmandaks Helmeks, nii et nimi kõlab tuttavalt. Kui sinna nägu juurde panna, siis kõlab nägu ka lõpuks tuttavalt." Foto: Arvo Tarmula

EKRE esinumber Hiiu-, Saare- ja Läänemaal Helle-Moonika Helme leiab kooseluseaduse kohta, et inimõiguste sildi all ei saa lõputult nihutada eetika ja moraali piire.

Oled valimiskampaania puhul paar-kolm tundi Haapsalus Taksi pubis ettekandjatööd teinud. Kas jalad löövad tuld välja?

No ei löö. Olen seda 15 aastat oma Suure-Lähtru mõisas väikeettevõtjana teinud.

Kuidas rahvas reageeris?

Algul ei saanud arugi. Eks ma siis selgitanud, et meil on see „vali-vali-vali mind”-teema.

Kust see mõte Sul tuli? Ma tean, et Aunaste on ette kandmas käinud.

Täpselt nii tuligi, et teised tegid. See on asi, mida ma oskan. Mulle meeldib suhelda.

Kas poliitikast kah juttu tuli?

Ikka tuli. Küsisid erakonna kohta ja ütlesid, et teavad-teavad. Paar tükki ütles, et oleks nagunii mind valinud.

Kui palju Sinu valimiskampaania maksab?

(Arvutab.) Kuskil 800 eurot.

Kui palju valijad Sind tunnevad?

Päevaleht nimetas mind kolmandaks Helmeks, nii et nimi kõlab tuttavalt. Kui sinna nägu juurde panna, siis kõlab nägu ka lõpuks tuttavalt.

Oled Sa hea meelega kolmas Helme?

(Naerab.) Soovolinik kindlasti ütleks, et ma peaks olema esimene.

Kas Sa pääsed riigikokku? Või saab Sinust proua peaminister?

(Mõtleb tükk aega.) No see on selline küsimus, et kas ma olen hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud. Tõde selgub 1. märtsi öösel. Kui peaks minema nii, et Mart Helme saab peaministriks… Ma olen temaga neli aastat Moskvas olnud, olnud suursaadiku abikaasa ja esindanud Eesti riiki. Esindusfunktsioon ei ole mulle midagi uut.

Kui saan isikumandaadi, siis on mul võimalus riigikokku pääseda. Üldnimekirjas olen ma 16. kohal, nii et päris lootusetu see pole.

Miks oleks Mart Helme hea peminister?

Oleme 20 aastat koos elanud. On öeldud, et perekond on riigi väike mudel. Selle järgi, kuidas Mart Helme on juhtinud perekonda, saab ta ka riigi juhtimisega hästi hakkama.

Kas EKRE on perekonnapartei?

Ei ole. Ja me ei ole paraadpoliitperekond. Me olemegi lihtsalt selline perekond. EKREs on pühendunud inimesi üle terve Eesti, sest mina, Mart ja Martin ei saa ennast multiplitseerida. Kui aga inimesed ütlevad, et ah, teil on ainult Helmed, siis ütlen mina vastu, et teistel ei ole sedagi.

Või on see jutt, et meil pole tuntud inimesi… Kes teadis Hanno Pevkurit enne, kui ta ministritoolile tõsteti? Siis läks ka kogu aeg segamini, mis minister ta parasjagu just on.

Kas EKRE ületab valimiskünnise? Seni pole see õnnestunud.

Oleme kahed valimised läbi teinud. Sealt on selgunud tõsiasi, et küsitlused näitavad alati tegelikkusest vähem. Kui praegu näitavad küsitlused kuut protsenti, siis selle loogika järgi on meil võimalus.

Mille järgi EKREt tuntakse?

Öeldakse, et meie räägime asjadest nii, nagu need on. Et meist usutakse, et me julgeme otsuseid vastu võtta. Et meie räägime seda, mida inimesed mõtlevad. Suur osa Eesti rahvast elab vaesuse piiril ja sellega peab tegelema. Miks on rahvas vaene? Me oleme aastaid küsinud just neid küsimusi, mida rahvas küsib. Miks me erakonda teeme ja tahame võimule saada, on see, et me ei ole saanud oma küsimustele vastuseid.

Me oleme rahvuslik erakond ja väga selgelt maailmavaateline erakond. On küsitud, kas me oleme ühtsed või on igaühel oma seisukoht. EKRE on erakond, kuhu on tulnud inimesed, kellel ongi selline maailmavaade. Mina ise olen 20 aastat selles paradigmas elanud. Meil saab igaüks rääkida seda, mida ta mõtleb. Ei ole nii, et mõni peab vait olema, et on tagatoad ja…

Nii et Suure-Lähtru mõis ei ole siis EKRE tagatuba?

Ei ole. Meil ei ole tagatuba.

Kas EKRE on paremäärmuslik erakond?

Mis on paremäärmuslus? Konservatiivid kalduvad alati paremale, aga maailm on muutumas. Sildistamine ja selged määratlused ei pea enam paika. Varasemal ajal selge määratlusega parlamendierakonnad on amorfsed kartellierakonnad, kus reaalpoliitikast lähtudes lepitakse kokku. Maailmavaadet ei pruugi seal taga ollagi.

Võib-olla see kõlab kuidagi suurelt, aga meie lähtume mööndusteta sellest, et Eesti riik on loodud rahva, keele ja kultuuri hoidmiseks ja kaitsmiseks. Mööndusi on tehtud aastaid, aga ühel hetkel tuleb hakata mõtlema, kui kaugele saab sellega minna ilma, et me iseennast ära kaotaksime.

Missugune oleks Eesti, kui see oleks EKRE teha?

Eesti vajaks restarti. Eesti on nagu põld, mis vajaks head ja sügavat ümberkündmist, et kõik saaks kasvama hakata. Praegune Eesti on nagu kinni tambitud viljatu maa, mis enam ei kanna õieti midagi. Antakse väetist ja loodetakse, et midagi saab, aga ei saa.

Need on kõigest metafoorid…

Eesti vajab väga suuri muudatusi struktuurides, eelarves, finantseerimises… Meie mõtted ja ettepanekud võivad tunduda hullumeelsed. Küsitakse, kuidas me kavatseme lubadusi täita, finantseerida, kust me võtame raha…

Kust te siis võtate raha?

Täpselt sealt võtamegi, kust teised erakonnad võtavad, sest ega teistel ole odavamad lubadused, aga meie võtame ka sealt, kust teised ei julgeks võtta. Näiteks parteide rahastamine. Parlamendierakonnad ei kirjutaks iialgi alla sellele, et nende raha vähemaks jääks.

Riigil on raha küll. Küsimus on selles, kuidas seda kasutatakse. 0,7 protsenti SKPst läheb välisabile. Kultuurile läheb enam-vähem sama suur summa. Ma ei ütle, et ei pea abistama, aga lähtuda tuleb prioriteedist.

Eesti riik on käitunud klubiliikmetest lapsevanemate kombel: maksnud klubimaksu, ostnud klubipintsakuid, prassinud klubiüritustel, aga lapsed on kodus näljas.

Kui palju EKRE valimislubadused maksavad?

Miljardi. See pole rohkem kui teistel. Meil on lihtsalt natuke teistmoodi. Käibemaksu alandamine 10 protsendile lööb esialgu augu sisse, aga see raha, mis hakkab liikuma, elavdab majandust oludes, kus maailmas kõik hangub.

Kas Eesti peaks Euroopa Liidust välja astuma?

Meil tuleb arvestada võimalusega, et Euroopa Liidu areng viib varem või hiljem sinna, et ühel hetkel seda enam ei ole. Muidugi ei juhtu see üleöö, aga selleks tuleb olla valmis. Kui see on käes, ei saa pöidlaid keerutada, et ootame-vaatame ja küsime Lääne sõpradelt nõu. Maailm muutub üha omakasupüüdlikumaks. Eesti ei saa omakasupüüdlikus maailmas olla lõputult omakasupüüdmatu. Tuleb vaadata, kuidas riigi ja rahvana ellu jääda.

Hambaravi eest maksid patsiendid mullu 60 miljonit eurot. EKRE lubatud tasuta hambaravi korral see summa mitmekordistuks. Kust see raha võtta?

Mis on saanud haigekassa reservidest? Arstide liit on seda küsinud, aga pole vastust saanud. See on päris suur raha, millega saaks juba väga palju teha. Selle asemel, et raha kusagil hoida, võiks inimestele hambad suhu panna.

Me maksime ühe miljardi ja 200 miljonit ESMi. [Eesti maksis 150 miljonit eurot, aga andis enam kui miljardi suuruse garantii – toim.] Aga reservid on nagu perekonna hoiupõrsas kapi otsas. Isa ja ema ütlevad lastele, et tuleb säästa, aga ise tšillivad ja grillivad, käivad ööklubis.

Küll me leiame selle raha.

Kolm EKRE valimislubadust troonivad Praxise uuringu järgi Eesti kõige populistlikumate valimislubaduste esikümnes.

Sõna „populism” tuleb ladina sõnast populus, mis tähendab rahvast. Kui rahva poolt olemises on midagi halba ja kuritegelikku, siis on Eesti riigis midagi väga viltu.

Tõenäoliselt ei pea Praxise uuring populismi all silmas mitte rahva poolt olemist, vaid midagi muud…

Siis on see tõlgendamine. Kui näiteks hakata tõlgendama, mis on demokraatia, siis demokraatiat enam ei ole. Kui tõlgendada populismi mitte kui rahvaga arvestamist, vaid kuidagi teisiti, siis ollakse valel teel.

Kooseluseaduse paneks EKRE rahvahääletusele. Kas see on siis nii halb seadus?

See on halb seadus. Ja see, kuidas ta vastu võeti… Demokraatia tähendab enamuse võimu vähemuse üle. Rahvas oli kooseluseaduse vastu. Kas me siis ütleme, et rahvas on loll ega saa aru? Kellele ja milleks me seda riiki siis teeme?

Aga põhimõte? Kas samasoolised paarid peaksid saama õiguse oma kooselu registreerida?

Küsimus ei ole selles, kas inimesed elavad koos. Eestis kooseluseaduse ümber toimuv ei ole midagi enneolematut. Mujal on see tee juba läbi käidud. Kõikjal, kus on selline seadus vastu võetud, on ühiskonnas hakanud levima allhoovused, juhtuma asjad, mis ei ole õiged. See lammutab ühiskonda. Me ei saa inimõiguste sildi all lõputult nihutada eetika ja moraali piire. Maailm peaks toimima nii, nagu enamik õigeks peab, vastasel korral on kõigil paha selles maailmas elada.

Kas on mõni erakond, kellega EKRE maailmavaade sarnaneb?

Jaanus Karilaid on meie programmi kohta öelnud, et see on nagu Keskerakonna programm. Kui aga Keskerakond peaks saama võimaluse moodustada valitsus, siis ei saa me nendega koalitsiooni minna, sest meil ei ole mitte midagi ühist ei Yana Toomi, Mihhail Kõlvarti ega Mihhail Stalnuhhiniga.

Keskerakonnaga koalitsiooni te siis ei läheks, kuigi maailmavaade on sarnane?

Kui nendest on nii palju meest, et nad hakkavad seda tegema, mida lubavad, siis opositsioonis oleme valmis iga kell jah-nuppu vajutama.

Aga kellega EKRE läheks koalitsiooni?

Küll elu näitab.

Kellel on rohkem šansse valimiskünnis ületada, kas EKRE-l või Vabaerakonnal?

EKRE-l on rohkem. Vabaerakond on noor. Meie oleme selle teekonna läbi teinud, mida nemad alles alustavad. Neil on tuntud nimesid, näitlejaid ja lauljaid, aga see tuntus ei pruugi olla see, mida praegu hinnata. Ei ole enam loomeliitude pleenumi aeg. Aeg on täiesti teistsugune.