Hülged Rohuküla-Heltermaa laevatee ääres. Tänavu võib küttida kolm korda rohkem hülgeid, kui neid sellel pildil peesitamas on. Foto: Urmas Lauri
Keskkonnaagentuuri (KAUR) ettepaneku kohaselt tohib tänavusel hülgejahi esimesel aastal Eesti vetes küttida kokku 53 hallhüljest, mis on üks protsent eelmisel aastal loendatud isendite arvust.
Liivi lahe piirkonnas tohib küttida 33, Soome lahe piirkonnas 12 ning Saare- ja Hiiumaa põhja- ja läänerannikul kaheksa hallhüljest, selgub KAUR-i koostatud ettepanekust hallhülge küttimise korraldamiseks 2015. aastal.
Nende piirkondade lõikes määrab keskkonnaamet seadusest tulenevad küttimise keelualad. Et hallhülge populatsioon ei ole nendes paikne ning tehtud jaotus põhineb pigem kohalike inimeste huve kui hülge levikut silmas pidades, teeb KAUR ettepaneku jätta keskkonnaametile õigus jahiaja viimastel kuudel kvoodid vajadusel piirkondade vahel ümber jagada.
"Maakondlikud jahindusnõukogud arutavad KAUR-i ettepanekut veebruari jooksul ning märtsis teeb keskkonnaamet otsused, kus ja kui palju hallhülgeid jahtida tohib. Hallhüljeste küttimisperiood algab 15. aprillil ja lõpeb 31. detsembril," rääkis keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Pille Kalda BNS-ile.
Hallhülge arvukus on viimastel aastakümnetel Eesti rannikuvetes tõusnud, samas ei ole erinevalt Soomest ja Rootsist teda Eestis siiani kütitud. KAUR-i küttimisettepanek on seetõttu selle liigi jaoks esmakordne ning ei järgi tavapäraseid jahiulukipopulatsioonide ohjamise põhimõtteid, olles jahi algusaastat silmas pidades äärmiselt ettevaatlik, seisab KAUR-i ulukiseire osakonna juhi Peep Männili koostatud ettepanekus.
Lähtudes viimasest seirearuandest on hallhülge arvukus nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres jätkuvalt tõusutrendis. Möödunud aastal loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates karvavahetusel olevaid hallhülgeid kokku 5266 isendit. Hallhülge arvukus on Eestis viimastel aastatel kasvanud kiirusega 6-8 protsenti aastas. Hallhülgeid loendatakse enam Liivi lahes ning seal on olnud suurimad ka nende poolt kalandusele tekitatud kahjud.
Hallhülge jahi esimese aasta küttimiskvoodiks on vastavalt kavale kokku lepituna pakutud üks protsent eelmisel aastal loendatud isendite arvust. Eelmisel aastal loendati hallhülgeid nende lesilates 5266 isendit, millest tulenev küttimiskvoot on 53 isendit.
Endine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas möödunud aasta novembri keskel enda viimasel tööpäeval hallhülge küttimise alustamist võimaldavad dokumendid, kuigi eksperdid soovitasid teema veelkord põhjalikult läbi arutada.
Keskkonnaministeeriumi teatel hindavad eksperdid viimaste loendustulemuste põhjal hallhüljeste arvukuse Eesti vetes piisavalt heaks, et lubada nende küttimist väikeses mahus ja keskkonnaministeerium andis selleks võimaluse, kinnitades hallhülge kaitse tegevuskava, jahieeskirja ning seiret reguleeriva määruse. Kõige varem on küttimine võimalik 2015. aasta kevadest.
Hallhüljes on Läänemere suurim hülgeliik, kelle täiskasvanud isendid võivad kaaluda üle 200 kilogrammi ning olla üle 2,5 meetri pikad. Eesti hallhülged moodustavad sama populatsiooni Rootsis ja Soomes elavate loomadega. Soomes alustati hülgejahti aastal 1997, Ahvenamaal 2000 ja Rootsis 2001. aastal.