Lauri Luik. Foto: Urmas Lauri
Riigikogu kultuurikomisjon toetas teisipäevasel istungil spordipoliitika põhialuseid kuni aastani 2030.
„Spordipoliitika põhialused on oluline alusdokument, mis annab suunised spordipoliitika elluviimiseks riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide koostöös. See on nagu teetähis, kust edasi liikuda,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.
„Pärast nende strateegiliste eesmärkide kinnitamist Riigikogus saab hakata lahendama rakenduslikke küsimusi nagu näiteks liikumisõpetuse arendamine ja spordiinventari kaasajastamine koolides, spordikohtunike stipendiumide teema, üldine liikumisharrastuse aktiviseerimine 50 protsendile elanikkonnast, dopinguvastane võitlus, spordi täiendav rahastamine riigiettevõtete kasumist ja palju muud,“ ütles Luik. „Rahvaspordi üks peamisi eesmärke on, et meie inimesed elaksid tervena ja kauem,“ lisas Luik.
Spordipoliitika põhialuseid tutvustanud kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul põhineb see VIII Eesti Spordi Kongressil heaks kiidetud ettepanekute kogumil. Ühtlasi on dokument sisendiks valitsuse tegevusele spordivaldkonnas ja vastavate programmide koostamisele.
Visioonina vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning meil on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu.
Sellest tulenevalt on seatud spordipoliitika põhialuste üleriigiliseks eesmärgiks, et liikumisharrastusel ja spordil on tähtis ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel. Oluline on ka elukeskkonna rikkuse loomine ja Eesti riigi hea maine kujundamine.
Sihiks on seatud neli prioriteetset arengusuunda: inimeste liikumisharjumused, sport kui majandusharu ja tööandja, sport kui positiivsete väärtushinnangute kandja ning Eesti esindatus rahvusvahelisel tasemel.
Kultuurikomisjon otsustas saata Riigikogu otsuse eelnõu "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" (828 OE) täiskokku esimesele lugemisele 21. jaanuaril.