Johannes Kert: piirivalves on kolm probleemi

Johannes Kert. Foto: Urmas Lauri

Novembri lõpus käis erukindralleitnant Johannes Kert Haapsalus julgeolekust rääkimas. Reformierakonna valimisprogrammi osana valmib erakonnal „Rahvusliku julgeoleku strateegia“ ning sellest erusõjaväelane peamiselt rääkiski.

Rahvusliku julgeoleku strateegia on esimene peatükk Reformierakonna riigikogu valimisprogrammist, mille kinnitas erakonna üldkogu 10. jaanuaril.

Lisaks koostatava programmi tutvustamisele rääkis Johannes Kert ka julgeolekust üldisemalt.

Piirivalvest rääkides nentis Johannes Kert, et 1990. aastate teises pooles jõuti Eestis selleni, et kõik piirivalvurid olid professionaalid. „Ajateenijaid sinna enam ei jäänud. Arvan, et see oli hea lahendus,“ lausus Kert.

Johannes Kert nentis, et 2000. aastate alguses valitses Eestis kaitsepoliitiline segadus. „Et läheme NATOsse ja meil ei olegi enam sellist piiri vaja,“ ütles Kert. „Et NATO nõutud kahte protsenti SKPst saada, tuleb [raha] kusagilt ära võtta, piiri odavamalt pidada ja nii edasi.“

„Täna on piirivalve küsimus uuesti esile tõusnud,“ ütles Kert.

Johannes Kert meenutas Eston Kohveri röövimist Eesti piiril ja ütles, et tegelikult ei olnud see piirivalve skandaal. „See oli ühe teise teenistuse skandaal,“ tõdes Kert. „Kui piirivalvel on mingi probleem, siis on probleemiks see, et piirivalvel pole öelda viimast sõna, kes piiril käib ja kes ei käi. Kui piirivalvele saab öelda, et tõmmake nüüd koomale, meil on siin asju ajada, siis see on probleem.“

Johannes Kerdi sõnul peab piirivalvel olema õigus öelda, kus eriteenistused piiril toimetada võivad. „Teete seda seal, kus meie [piirivalve] seda lubame ja meie jälgime,“ selgitas Kert.

„Kui [Eesti] piirivalvel on teisel pool piiri oleva piirivalvega [Venemaa] alalised suhted ja kui tema ei saa oma sõna pidada, siis lähevad need asjad kõik väga käest ära,“ lausus Kert. „Nüüd on siin mingisugune erioperatsioon, et piirivalve hoidku eemale… Ma arvan, et see on probleem. Probleem ei ole see võsa ega mets (piiril].“

Johannes Kert selgitas, et 1990. aastatest valvatakse Eesti piiri elektrooniliselt. „Väidan, et täna on meil seda [elektroonilist valvesüsteemi] vaja oluliselt renoveerida,“ ütles Kert.

Teiseks probleemiks piirivalves pidas Johannes Kert piirivalvureid. „Tänu sellele, et nendega käidi ümber nii nagu käidi, on nende töömoraal alla käinud. Kui nad astusid piirivalvesse, ei astunud nad ju politseisse. Nad ei taha olla võmmid. See on probleem,“ nentis Kert.

Johannes Kert rääkis, et ta suvekodu asub piiri lähedal ning selle tõttu on tal olemas selge ülevaade sellest, mis piirivalves tegelikult toimub.

„Sinna on ajapikku tekkinud uut kaadrit,“ ütles Kert. „See oli üks kolm aastat tagasi, kui märkasin, et kaks naisterahvast tuleb mööda teed, juuksed sassis, nööbid, saapapaelad lahti, mõlemal kummagi käeotsas kilekotitäis seeni. „Kes te olete?“ küsisin. „Piirivalvurid,“ vastati. „Ei ma ei usu,“ ütlesin. „Piirivalvurid peaksid ikka Eesti riiki esindama, mitte olema sellised karvased ja sulelised.“.“

Johannes Kert ütles, et hästi toimiv süsteem algab juhtimsest. „Saavutasime selle, et kordoniülem vahetati välja ning nüüd on selles piiritsoonis korralikult niidetud ala. Ülem kontrollib, kas ka tegelikult toimub patrullimine või ei toimu.“

Johannes Kert ütles, et piirivalve kavatseb luua kaks eriüksust – ühe kagu- teise kirdepiirile. „Need on selleks, et reageerida piirile, kui sinna on lisajõidu on vaja. Kui patrull tuvastab piiririkkumise või sissetungimise, siis asub kiirreageerimisüksus tegutsema. Politsei on näidanud K-komandoga, et nad on võimelised selliseid üksusi formeerima ja pidama efektiivselt. Ma ei kahtle selles,“ kinnitas Kert.

Kert lausus, et viimasel ajal räägitakse ka nn vana piirivalve taastamisest.

„Ma ütlen ausalt, et vana piirivalve meeldis mulle rohkem,“ tunnistas Kert. „Aga me ei tea, kui palju see maksma läheb, me ei tea seda, kas me need inimesed [endised piirivalvurid] kätte saame. Osa neist on juba pensionärid, osa on läinud kaitseväkke, osa erastruktuuridesse, osa on politseinikud. Ja kui palju me teeme uuesti inimestele haiget kõike seda ümber muutes. Inimesed korra said haiget, nüüd on kad kohanenud ühel, teisel või kolmandal moel.“

Kert ei poolda muudatusi piirivalves ka selle tõttu, et praegune julgeolekupoliitiline olukord on erinev tavalisest. „Sellised põhimõttelised reformid tekitavad segaduse poleteiseks-kaheks aastaks. Mina sellega ei riskiks,“ nentis Kert.

Piirivalve korralikuks toimimiseks on Kerdi sõnul vaja tänastes piirivalvestruktuurides ohjad korralikult pingule tõmmata. „On selge, et osad inimesed ei talu seda,“ ütles Kert. „On vaja üle vaadata need [piirivalves töötavad] inimesed, nende treenitus, nende ettevalmistus. Võib-olla natuke palka tõsta, paremini varustada, relvastada.“

Oluliseks pidas Kert seda, et politsei peadirektori kõrvalt oleks piirivalvel oma väljund ka poliitilisele tasandile. Vastasel korral käib kõik piiril toimuv läbi politsefiltri. „Politsei ei pruugi kõigest aru saada, mis piiril vaja on,“ lausus Kert ja tõi näite.
´
„Täna nõuab mõnigi politseijuht seda, et piirivalve teeks piiri piirkonnas ka politseitööd. Et näed joobes autojuhti, võtad ta roolist maha ja teed kõik politseiprotseduurid. Tore on! Piirivalve ei tee seda! Miks ta ei tee? Selleks, et tema jaoiks on kõik kohalikud elaniukud tegelikult informatsioonivõrk,“ selgitas Kert. „Kui ta hakkab sellises olukorras traditsiooniliste politseimeetoditega opereerima, siis ta jääb piirivalve informatsioonist ilma.“

Kert ütles, et tegelik praktika piiritsoonis on see, et kui piirivalvurid näevad ilmselgelt joobes juhti roolis, peavad nad selle auto kinni, viivad joobes juhi koju magama, viivad ka tema auto maja juurde ningh võtavad autovõtme oma taskusse. „Mees daab kaineks ja võtab kordonist võtme ära,“ lausus Kert. „See on see, mis piirivalvet ja travalist politseid praktikas eristab. Neile on hädavajalik kohalikega hea läbisaamine ja informatsioonivoo tagamine.“

Johannes Kert

• Johannes Kert (sündinud 3. detsembril 1959 Petseris) on Eesti reservväelane ja riigiametnik. Ta oli kaitseväe juhataja aastail 1996–2000. Korp! Sakala vilistlane. Oktoobrist 2014 on ta Reformierakonna liige. Kandideerib riigikogu valimistel, on erakonna üleriigilises nimekirjas 32.
• On üks MTÜ Vaba Ukraina algatajatest.