Haapsalu võib saada uue loomade varjupaiga
Loomade õiguste eest seisja Eliis Salm alustas septembris võitlust selle eest, et Haapsalu saaks uue kodutute loomade varjupaiga. Neli kuud kestnud sõnasõda võib lõppeda sellega, et nii juhtubki.
Loomakaitsjad on ka varem protestinud Haapsalu kodutute loomade varjupaiga pidajate tööstiili ja meetodite vastu. Septembris saatis Salm Lääne Elule pika kirja, milles viitas tervele reale rikkumistele varjupaigas.
Salm heitis varjupaigale ette karantiiniruumi puudumist, emaste ja isaste loomade ühes ruumis hoidmist, samuti haigete loomade eest hoolitsemata jätmist. Salm märkis, et varjupaiga pidajad ei teavita avalikkust leitud loomadest kodulehe ega Facebooki kaudu. Varjupaika ei saa ka külastada, selle uksed on enamasti suletud. Suur osa varjupaika sattunud loomadest läheb hukkamisele.
„Emaste toas oli sel hetkel neli täiskasvanud kassi ja neli kassipoega. Ühel kassipojal oli song, kahel silmad põletikulised. Kõikjal oli üsna räpane. Praktiliselt puudusid pesad, liivakaste oli kasside kohta liiga vähe, need olid räpased,” kirjeldas Salm vaatepilti, mis avanes varjupaigas sel suvel.
Isaste kasside toas nägi Salm kuut kassi, üks neist oli Salmi hinnangul tiine emane, üks isane oli väga kehvas seisus. „Apaatne ja nuttis. Ühel hetkel kukkus kiisu lavatsilt maha, hakkas tõmblema ja vahtu välja ajama,” meenutas Salm.
Salm leidis, et tuleks luua uus varjupaik.
„Vana varjupaika ei ole võimalik elule turgutada. Ma ei saa aru, miks seda varjupaika üldse peetakse,” ütles Salm.
Haapsalu loomade varjupaiga puudustele on tähelepanu juhitud varemgi. 2013. aastal tegi seda Hiiumaa loomakaitsja ja hüljatud loomadega tegeleva MTÜ Kuulikodu juht Kadri Taperson. Ka Tapersonile tegi muret eeskätt karantiiniruumi puudumine ja info kehv levik.
Varjupaika pidava Haapsalu Loomaabi MTÜ juhatuse liige Ivari Rahula ütles kritiseerijate kohta, et see käibki lainetena. Kord-paar aastas ilmub keegi, kes leiab, et kõik on halvasti, ja kaob. Rahula sõnul on kõik seadusest tulenevad kohustused täidetud. Facebooki lehekülje pidamist seadus Rahula sõnul ette ei näe, teave on kodulehel ja songaga kassipoeg sai arstiabi.
„Alati võiks teha rohkem, ja on paiku, kus koostöös suure hulga vabatahtlikega tehaksegi. Meie tegutseme vastavalt oma võimalustele,” ütles Rahula.
Sama meelt oli ka Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman. „Varjupaik on täitsa normaalne. Mina ei ole paremaid näinud. Ma ei tea, missugused need olema peavad. Järelevalvet teeb veterinaar- ja toiduamet. Nad on varjupaika vaatamas käinud ja kui ettekirjutusi on tehtud, siis on neid täidetud. Järelikult vastab nõuetele,” rääkis Vikman oktoobris Lääne Elule.
Peale selle oli Haapsalu linnavalitsuse ja loomade varjupaika pidava MTÜ Haapsalu Loomaabi vaheline leping kadunud.
„Meil on olnud leping. Ta on vist pikendamata. Ta lõppes nii märkamatult ära, et ei pannudki tähele. Aga et teisi pakkujaid peale olemasoleva ei ole, siis on koostöö jätkunud samadel tingimustel,” rääkis Vikman oktoobris.
Mõni aeg hiljem leidis linnavalitsus lepingu üles, väidetavasti oli see ununenud ametniku sahtlinurka.
Läänemaa veterinaarkeskus tegi varjupaigale ettekirjutuse, nõudes karantiiniruumi ehitamist. Haapsalu linnavolikogu liige Merle Mäesalu aga nõuab, et linnavalitsus korraldaks konkursi varjupaiga pidaja leidmiseks. Haapsalu linnavalitsus pole seda mitu aastat korraldanud.
Loomakaitse selts nimetas Haapsalu linnavalitsuse tegevusetuse loomade varjupaiga töö korraldamisel üheks kolmest selle aasta kõige loomavaenulikumast teost. Kuurortlinna linnavalitsus on praegu loomakaitsjate poolt seatud ühele pulgale Tallinnas Õle tänava korteri koertekolooniga ja Rummu külamehega, kes lõi oma koera kirvega selga.
Ootamatu lahendus varjupaiga ümber tekkinud patiseisule tuli aga riigikogust, kus IRLi eestvõttel eraldati 10 000 eurot ühele Pärnu mittetulundusühingule, mis peab mitut varjupaika Eesti eri linnades. Aasta lõpus leppisid Haapsalu linn ja Ridala ning Lääne-Nigula vallavalitsused kokku, et teevad ühise loomade varjupaiga konkursi.
Andrus Karnau
Kristo Tsarents Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama autogrammiga. Foto: Urmas LauriBarack Obama andis Sutlepa poisile autogrammi
Läänemaal Noarootsi vallas Sutlepa külas elava kümneaastase Kristo Tsarentsi unistus oli kohtuda Ameerika presidendiga, kirjutas Toomas Hendrik Ilves oma Facebooki lehel.
„Tahan väga kohtuda Ameerika presidendiga, sest olen tema suur fänn ja mulle meeldib Ameerika. Ema küll ütles, et sellise inimesega kohtumine saab olema võimatu missioon, aga kui midagi väga tahta, tuleb anda endast 110 protsenti,” kirjutas Kristo kantseleile saadetud kirjas.
3. septembril sai see Kadrioru presidendilossi ees teoks. USA president Barack Obama pidas Kristoga südamliku vestluse ning andis mälestuseks autogrammi.
„See on meie jaoks täielik müstika,” ütles Kristo ema Signe Tsarents Lääne Elule. Ta olevat presidendi kantselei töötajalt küsinud, et kuidas tema poeg väljavalituks osutus, kuid vastuseks nenditud vaid muheledes: „Ta ju kirjutas kirja.”
Obama andis autogramme veel vaid Tallinna reaalkooli õpilastele.
„Muidu on tore, aga tähelepanu keskpunktis olla on ikka üpris jube tunne,” tõdes Signe Tsarents.
ETV tegi tunnipikkuse erisaate USA presidendi visiidist. „See Sutlepa poiss [10-aastane Kristo Tsarents], kes surus Obama kätt ja sai ka autogrammi, on meil ka teine stuudiokülaline. Just nimelt stuudiokülaline nagu mõni minister,” teatas ERRi uudistejuht Urmet Kook.
ETV erisaate salvestus oli kella poole kaheks päeval lõppenud, kuid kiire kojujõudmise nurjas üks Saksa telekanal.
„Nad võtsid ERRi kaudu meiega ühendust ja ütlesid, et soovivad Kristolt intervjuud,” lausus Signe Tsarents. „Oleme maailma tähelepanu keskpunktis,” naeris pojaga Tallinnas Barack Obamaga kohtumas käinud Tsarents.
Obama saabus Tallinna 3. septembri varahommikul. Ta kohtus siin nii Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kui ka Läti presidendi Andris Bērziņši ja Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga. Kell 16 pidas Obama Nordea kontserdimajas avaliku kõne, mida oli kuulamas ka Lääne Elu reporter Juhan Hepner. Obama kõnet kuulas saalis peaaegu kogu Eesti eliit.
„Marie Under kirjutas: „Kes tuleb meile appi?” Ütlen, et tuleme vajadusel appi! Kui küsite nüüd, kes tuleb appi, siis appi tuleb NATO, sealhulgas USA,” ütles Obama. „Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitse on sama oluline kui Berliini kaitsmine.”
„Artikkel 5 on kristallselge,” ütles USA president. Ta kinnitas, et USA väed tulevad appi, kui rünnatama peaks mõnda NATO liikmesriiki.
Urmas Lauri
Läänemaa – Eesti peksumaakond
Tänavu kaheksa kuuga registreeriti Läänemaal 107 kehalise väärkohtlemise juhtu: maakonna elanike hulka arvestades rohkem kui kusagil mujal Eestis, 10 000 elaniku kohta 39 juhtu. Harjumaal ja Tallinnas on see arv 27, Viljandimaal Eesti pisim arv – 9 juhtu.
Kohaliku politseijuhi Margus Kaldma sõnul näitab kehaliste väärkohtlemiste suur arv Läänemaal pigem inimeste julgust väärkohtlemisest teada anda ja politsei tõhusat tööd.
Kaldma kinnitas, et peksmiste suurele hulgale vaatamata on võimalus tänaval peksa saada üsna väike. Suurem osa lööminguist toimub pereringis või ühisel viinavõtul.
Kaire Reiljan
Hanilas söödi ära 12meetrine võileib
Hanila valla rahvas pidas mihklipäeva laata ja maapäeva, kus valmis 12 meetrit pikk ja ühe korraliku kääru laiune võileib.
Kõmsi rahvamaja juhataja Lea Mäeorg ütles, et maapäeva on Hanilas peetud 17 aastat ja säärase pika traditsiooni auks taheti pakkuda midagi maalähedast. Et maalähedus oleks huvitavam ja ilusam, palus Mäeorg appi Henri Bekmani Eesti peakokkade ühendusest. Hanila juurtega Bekman on valla tegemistes ennegi kaasa löönud ja võttis enda kanda ka võileivateo. Suurem jagu võileivakraami tuli Hanila valla kodudest, aedadest ja laadalt.
„Suitsusink, suitsukala, suitsuvorst, vürtsikilu, tuulehaugikonserv, peedilehed, tomat, kurk, minisibulad, kreemjuust,” loetles Mäeorg võileivakraami.
Kodus küpsetatud leiba kulus 15 pätsi vormileiba ja 3 suurt põrandaleiba.
„Vist ainult võid ostsime poest,” sõnas Mäeorg.
Kaie Ilves
Haapsalu sai paadipõgenike mälestusmärgi
Septembris möödus 70 aastat suurest põgenemisest, mil tuhanded inimesed proovisid pääseda pealetungivate punaste eest üle mere pakku.
Haapsalus Rannarootsi muuseumi sissepääsu ees asuv paatkalmet meenutav mälestusmärk on valminud rannarootsi asualadelt ja põgenemispaikadest toodud põllukividest. Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul jõudis näiteks Pakrilt Haapsallu paadi mastikand – vana veskikivi.
Kaire Reiljan
Lämmergas avas Lihulas tehnoülevaatuspunkti
Lihulas avas transpordifirma L&L esmaspäeval autode tehnoülevaatuse punkti.
L&Li juht Aivar Lämmergas ütles, et tal oli ülevaatusi kavas alustada juba juulis. „Aga seis oli nutune, ehitajad läksid tähtajaga üle. Muudkui venis ja venis,” nentis Lämmergas. Bürokraatiamüürist tuli samuti läbi murda, kohapeal käis vähemalt seitse komisjoni.
Tehnoülevaatuspunkti rajamine läks Lämmergasel maksma kaugelt üle 200 000 euro.
Urmas Lauri