Läänemaa aasta 2014 – AUGUST

Läänemaa suurim tööandja suleb uksed

Augustis tabas Läänemaad šokk, sest juhtmefirma PKC Group otsustas oma Haapsalu tehase sulgeda.

Pommuudis plahvatas 7. augustil: 347 töötajaga PKC Haapsalu tehas paneb uksed kinni. Töötajad olid rabatud. Päeva esimeses vahetuses tööl olnud koguti koosolekule, kus nad kuulsid kurba uudist üheskoos, kuid teise vahetuse inimesed said tumedast tulevikust teada uudisteportaalidest.

Mullu novembris kirjutas Lääne Elu, et PKC pidi tööjõupuuduse tõttu tooma Haapsallu võõrtöölisi Leedust ja Lätist. Samas rääkisid PKC töötajad, et ettevõte ei paku uutele töötajatele tähtajatuid lepinguid, ainult tähtajaline alampalagaga töö.

Sulgemise põhjus ei peitunudki tööjõupuuduses. PKC Eesti emaettevõtte PKC Groupi tegevjuht Matti Hyytiäinen põhjendas otsust sellega, et Keilasse, kus asub PKC teine Eesti tehas, on koondunud oskusteave. Haapsalus tegeletakse ainult tootmisega.

Tagamaad rahvusvahelised

„Valmistume uueks olukorraks, mis võib teoks saada mõne aasta pärast,” rääkis Hyytiäinen augustis Lääne Elule. Selleks uueks olukorraks on kahe suurkliendi, veoautotootjate Scania ja MANi minek Saksa autotootjale Volkswagen.

„Tõenäoliselt teeb Volkswagen veoautotootmisega sama mis sõiduautodega – standardiseerib eri markide osad. Kui praegu on Scanial oma juhtmeköidised ja MANil omad, siis tulevikus on neil ilmselt ühesugused köidised,” ütles Hyytiäinen. „Seega valmistume praegu tulevikuks, kus meil tuleb teha vähem variante tooteid, aga suuremas koguses.”

PKC sulgemise järel Läänemaad väisanud majandusminister Urve Palo tunnistas, et maakonna jaoks on tehase sulgemine valus löök, sest paljud seal ametis olevad töölised võivad siit nüüd lahkuda. „Inimesed, kes Haapsalus PKCst vabanevad, on väärtuslik tööjõuressurss. See nõuab kindlat närvi, et teha rutiinset tööd kvaliteetselt. Kindlasti leiavad nad tööd, aga kahjuks kõik mitte Haapsalus,“ ütles Palo augustis Lääne Elule.

„Paanikaks pole põhjust”

„Peame inimesi teavitama võimalustest, mida pakub riik, mida pakub omavalitsus ja mida pakuvad tööandjad Haapsalus ja lähikonnas. Et on võimalusi tööd leida,“ ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles augustis.

PKC esindajatega kohtumise järel lausus Sukles, et PKC töötajatel pole paanikaks põhjust, sest tehase sulgemisotsusest teatamise ja töö tegeliku lõpetamise vahele jäänud aeg annab võimaluse leida lahendusi.

PKC lahkumine on löök ka Haapsalu eelarvele, sest PKC Haapsalu tehas on linna suurim maksumaksja. Haapsalu linnavalitsuse finantsjuhi Martin Schwindti hinnangul kaotab linn aastas sellega 220 000 eurot maksutulu. Haapsalus on üle 4500 maksumaksja, neist 4,6% töötab PKCs. Iseloomustades, mida 220 000 eurot linnale tähendab, nimetas Schwindt, et ühe lasteaia ülalpidamiseks kulub aastas 350 000 eurot.

Tööandja suuruse tõttu võttis töötukassa tarvitusele erimeetmed. Töötukassa spetsialistid korraldasid PKC töötajatega rea kohtumisi. Läänemaa töötukassa osakonnajuhataja Evelin Kullisoni sõnul selgitati seal inimestele õigust saada kindlustushüvitist, tööotsija staatust, ravikindlustust, töötuna arvele võtmist, töötuskindlustuse saamist, toetusi ja tööturuteenuseid.

Kullisoni sõnul käidi kohal isegi viipekeele tõlgiga, sest tehases töötab vaegkuuljaid. Korraldati ka töötubasid selle kohta, kuidas koostada nii eesti kui ka vene keeles CVsid. Oktoobris lubati koostöös PKCga korraldada töövahenduspäev, mis kaasaks ettevõtjaid, kes vajavad uusi töökäsi.

Keilasse ei taha

PKC pakkus, et kuni 120 läänlast võiks tööd jätkata Keila tehases ja nende jaoks lubati sisse seada koguni spetsiaalne bussiliin, millega töötajad saaksid vähemalt 2015. aasta märtsini Keilasse ja tagasi sõita. Läänlasi see võimalus ei vaimustanud, sest lepingu Keilas jätkamiseks sõlmis neist vaid 30. Kui Keilasse küllalt töötajaid ei leita, kasutatakse Rohtoja sõnul seal renditööjõudu.

Koondamisteate on saanud juba enam kui 100 töötajat. Koondamine tuleb neljas järgus: detsembris, jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Kokku koondatakse üle 300 inimese.

Aasta lõppu kavandatud sulgemine lükkus mõned kuud edasi, sest PKC-l kasvas ajutiselt 12% võrra tellimuste maht. Tehas suletakse nüüd märtsis. Tehases oli ka töövahenduspäev, kuhu tuli kohale 9 ettevõtet Läänemaalt ja naabermaakondadest.

Mitut töökohta tehases kokku pakuti, ei osanud PKC Eesti juht Lauri Rohtoja öelda. „Oli tööpakkujaid, kes rääkisid paarist-kolmest kohast, ja oli neid, kes olid nõus võtma mitukümmend inimest,” ütles Rohtoja.

PKC Eesti AS

• 2013. aasta käive 144,3 miljonit eurot
• 2013. aasta puhaskasum 17,7 miljonit eurot
• Puhaskasum moodustas 12,3% käibest.
• Tegeleb juhtmeköidiste ja ühenduskaablite projekteerimise ja tootmisega.
• Peaaegu 100% toodangust läheb ekspordiks.
• Ettevõte kuulub rahvusvahelisse kontserni PKC Group OYj. Põhitegevus on suunatud peamiselt tarbesõidukite-, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstusele.

Juhan Hepner

Endise lihakombinaadi maa-alale kavandatakse ülimoodsat andmekeskust. Repro

Hispaanlased lubasid ulmelist investeeringut

Augusti lõpus lõi haapsallaste meeled elevile uudis, et Hispaania investorite abiga loodetakse ehitada endise lihakombinaadi maa-alale ülimoodne andmekeskus, kus IT-seadmete tarbeks saaksid ruumi rentida näiteks pilveteenuseid pakkuvad firmad.

Ettevõtted FTR Consultants, Algatus Finance OÜ ja Tarsys avaldasid soovi ehitada koostöös Haapsallu 19 200 m2 pindalaga mitmekorruseline kompleks, kuhu oleks võimalik paigutada kuni 78 000 serverit. Kui andmekeskus rajatakse, vajab see uut 110 kV maa-alust kõrgepingekaablit, mille tõenäoliseks trassiks saaks Tamme tänav.

Kavandatava projekti finantskorraldaja ja ettevõtte Algatus Finance OÜ esindaja Juan Sáenz-Diezi sõnul läheks andmekeskuse rajamine esialgse kava järgi maksma umbes 60 miljonit eurot, kuid on võimalik, et hind kerkib isegi 200 miljoni euroni. Sáenz-Diezi sõnul on investorite leidmisel mänginud olulist rolli Haapsalu soodne asukoht. „Geostrateegiline asukoht on suurepärane. Oleme Venemaa, Soome ja Rootsi kõrval, Saksamaa on lähedal. Kõigi nende maadega on fiiberoptiline ühendus,” ütles Sáenz-Diez ning lisas, et ehitise püstitamise kulud on siin väga soodsad.

Investeeringuks vajamineva raha loodavad ettevõtjad saada Hispaania investoritelt. FTR Consultants on Läänemaal varem tuntust kogunud Ristile plaanitud golfiküla projektiga, mis pidanuks maksma minema 50–70 miljonit eurot. Selle projektiga planeeringust kaugemale jõutud ei ole.

Haapsalu linnavalitsuse saalis korraldatud andmekeskuse detailplaneeringu avalikul arutelul jäid lihakombinaadi naabruses elavad inimesed pigem kahtlevale seisukohale. Muret tunti nii andmekeskuse hoonete võimaliku kõrguse – kompleksi maksimaalne kõrgus on kuni 16 m – pärast kui ka selles osas, kuidas mõjutab hoone keldrikorruste rajamine lähipiirkonna aedades olevate kaevude veetaset. Projekti arendajad loodavad jõuda detailplaneeringuga ühele poole ja alustada ehitustegevust järgmisel aastal.

Juhan Hepner

Uus IT-lahendus aitab Läänemaa päästjaid

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi osana loodud uus operatiivteenistuste geoinfosüsteem aitab päästjail oma tööd senisest efektiivsemalt teha. Augustis paigaldati Läänemaa komandode põhipäästeautodesse seadmed, mille abil on reaalajas näha nii väljakutse aadress kui ka kõik muu juhtumiga seonduv nagu näiteks teised päästeautod, kiirabi- ja politseijõud, kes sündmuskohale suunduvad.

„Lihtne, aga väga tõhus. Olen rahul, sest minu töö teeb see lihtsamaks,” ütles Haapsalu komando päästja Risto Koch. Uus süsteem on samm üleminekus ühele hädaabinumbrile 112, milleks loodetakse valmis olla selle aasta lõpuks. Pärast ühele hädaabinumbrile üleminekut saab 2015. aastal häirekeskuse hädaabinumbrilt 112 peale kiirabi ja päästjate kutsuda ka politseid.

Juhan Hepner

Väljakaevamised Võllamäel. Foto: Arvo Tarmula

Arheoloogid leidsid võllamäelt varaseid münte

Sellesuvistel kaevamistel Haapsalu võllamäel leidsid arheoloogid münte, mis tunnistavad, et hukkamiskoht oli siin ka enne 16. sajandit. Kokku leiti kümme münti.Vanima leitud mündi valmimise ajaks on kaevamisi juhtinud Martin Malve sõnul määratud 14.–15. sajand, millest võib järeldada, et võllamägi oli juba tollal olemas.

Malve sõnul oli võllamägi massiivne võimu sümbol, mida oli näha nii Lihula kui ka Tallinna maanteelt. Hukatud jäeti mäele tänavaröövlitele hoiatuseks veel pikaks ajaks võlla rippuma. Võllamägi hävitati 19. sajandi esimestel aastatel, kui vene võim keelustas avaliku hukkamise.

Malle-Liisa Loodus

Meesaak jäi kehvaks

Läänemaa mesinike sõnul on meeaasta kehvem kui mullu, tänavust mett iseloomustab kiire kristalliseerumine. Tänavu vähendasid meesaaki külm juuni, juuli kuumus ja põud. „Külmaga taim küll õitseb, aga ei erita nektarit,” ütles mesinik Mati Haabel. Põuaga on sama lugu: õis ei erita nektarit või on see nii paks, et mesilane ei saa seda kätte, kinnitas mesinik Arvo Kirs.

Haabel ütles, et meesaak on tal umbes 70 protsenti mullusest. Läänemaa mesinikest sai tänavu rekordsaagi Ilmar Jõesoo. Keskmiselt on Jõesoo saanud üle 30 kilo mett tarust ja tänavune on üks tema elu meerikkamaid aastaid: „Ainult pärnamett sel aastal ei olnud, sest põud ja kuum võtsid õied ära,” ütles Jõesoo.

Kaie Ilves

Seaküpsetamise maailmameistriks tulid hollandlased

Haapsalu promenaadil selgusid 2. augustil seaküpsetamise maailmameistrid. Tasavägises võistluses võitis MMi tiitli Hollandit esindanud võistkond Smokey Goodness.

Võimalus maitsta proffide küpsetatud sealiha tõi Haapsalu promenaadile sadu inimesi. Pealtvaatajad said võistkondade küpsetatud sealiha tasuta maitsta, kuid soovi korral sai võistkondi ka toetada. Iga võistkonna laual oli kohver, kuhu sai annetada, hinnates seeläbi võistkonna tööd.

„Vedav jõud on soov teha neid asju, mitte rahaline kasu. See on koostegemise rõõm, toidukultuuri vahetus ja tõeline fun. Hollandlased sõitsid koos oma ahjuga siia 2400 km kauguselt ja pühapäeval ootas neid samasugune tagasitee,” rääkis MMi korraldaja Jaan Habicht. Üldse osales MMil üheksa võistkonda küpsetajaid viiest riigist – peale Hollandi Leedust, Ukrainast, Venemaalt ja Eestist.

Juhan Hepner

Läänlase võistkond võitis linnuralli

16. augustil peetud linnuvaatlusvõistlusel Estonian Open 2014 saavutati seniste aastate kõrgeim tulemus: võitjaks tulnud Eesti-Soome võistkond Spithamn, kus osales ka läänlane Tarvo Valker, vaatles 167 liiki linde.

Rallist võttis osa rekordiliselt 23 võistkonda kokku 94 liikmega. Kõigi võistkondade peale nähtud liikide arv oli tänavu 206, mis oli samuti aastate parim tulemus. Huvitavamad liigid, keda vaatlejad kohtasid, olid Hiiumaal koldjalg-hõbekajakas, veetallaja ja põldtsiitsitaja. Läänemaal nähti teiste seas kukkurtihast, nurmkana ja urvalindu. Harjumaal märgati näiteks kassikakku, jõgivästrikku ja must-harksaba.

Järgmisel aastal on linnuralli Estonian Open 15. augustil Ida-Virumaal.

Dolores Mäekivi