Läänemaa aasta 2014 – JUULI

Aurupaadi hind kolmekordistus

Juulis tuli välja, et 90 000 euro eest ostetud aurupaat Kallis Mari maksis Rootsis kolm korda vähem, õhku jäi küsimus, kas Euroopa maksumaksja raha oleks võinud ka vähem kuluda.

Kogu lugu algas aprillis, kui Haapsalu linnavalitsus kuulutas paadiostuks välja hanke, kuhu tuli vaid üks pakkumus disainiga tegelevalt Rakvere firmalt Loorber OÜ.

Hanke tingimustes oli kirjas, et pakkuja peab olema tegelenud ajalooliste esemete müügi ja restaureerimisega ning nende kolme viimase aasta tulu peab olema 100 000 eurot. Haapsalu linnavalitsus põhjendas kitsendavat nõuet konkursi tingimustes sellega, et nad soovisid olla kindlad, et saavad korraliku ajaloolise paadi. Tavalised paadiehitajad hankele ei kvalifitseerunud, kuid etnostiilis sokikudujate selts, kes oleks suutnud piisavalt suure summa eest neid müüa, oleks sobinud küll. Haapsalu linnavalitsuse selgituste järgi koostataksegi hankeid nii, et neid saaks hiljem vastavalt soovidele muuta.

Ometi ei saa hanke sellele tingimusele vastavust kuskilt kontrollida, sest äriregistris puudub tegevusvaldkond, mille alla kvalifitseeruks ajalooliste esemete müük ja restaureerimine. Kui Lääne Elu hakkas selle vastu huvi tundma, siis eelistasid linnavalitsuse töötajad esialgu öelda, et nad ei mäleta.

Ka firma majandusaasta aruannetes ei ole sõnagi ajaloolistest esemetest. Selle andmetel saab Loorber OÜ müügitulu „muu mööbli tootmisest” ja „kunstialasest loometegevusest” ehk reklaamitöödest. Kumb neist on ajalooliste esemete ja nende koopiate müük, jäi teadmatuks. Samuti ei aidanud hankeprotokollid, sest seal oli vaid kirjas, et hange vastab nõuetele.

Haapsalu abilinnapea Peeter Vikmani sõnul küsivad nad üldjuhul ainult hanke pakkuja kinnitust ja sellega ei valetata, sest vale väljatulemise korral sulguvad ettevõtjale kõik järgmisedki pakkumised.

Paadiostu vahendanud firma juhi Priit Verlini sõnul läks paat koos auto järelkärul Eestisse toomisega maksma 40 000 eurot, remont 10 000, lisaks Eestis arvele võtmise kulud. Samuti andis firma paadile kaheaastase garantii. Kuidas ühe veoauto kasti mahtuva paadi transport sai maksma minna 10 000 eurot, ei õnnestunudki teada saada. Verlin ütles vaid, et ostuhind läks kõrgemaks, kui veebiportaalis rippunud kuulutuses seisis.

„Ühed asjad on arvud, mis paberil, aga need pole üks ühele tegelikkusega,” ütles ta.

Millised lisakulutused ostmisel seoses Rootsi seaduste või vahendajaga tekkisid, Verlin ei täpsustanud.

„Seal on väike konks, aga ma ei taha sellest lähemalt rääkida, muidu tuleb müüjail maksuametiga pahandusi,” rääkis ta. „Nad püüdsid varjata, kui palju neil kaptenite peale kulub.”

Erimõõtmelise kauba transpordiga tegeleva firma hinnangul kuluks paadi toimetamiseks Nordingråst, mis asub Stockholmist 481 km kaugusel, Rakverre umbes 3270 eurot.

Aurupaat aga toodi Eestisse haagisega, mis oli tõenäoliselt sel vanal paadil komplektis kaasas. Sel juhul ei maksaks vedu üle 2000 euro. Ostusummale pidavat lisanduma 10 000 euro ulatuses remonditöid ja paadi Eestis arvele võtmise kulutused. Maanteeameti hinnakirja järgi maksab alla 12meetrise paadi registrisse kandmine 67 eurot. Seega võinuks linnavalitsus osta aurupaadi umbes poole odavamalt.

Lõpuks hakkas segaseid asjaolusid uurima linnavolikogu revisjonikomisjon eesotsas Heinar Tuulbergiga. Algselt avalikuna lubatud istung muudeti ootamatult kinniseks. Komisjon otsustas, et paadi hind vastab hankes esitatud hinnale ja seega on sellega kõik korras.

„Küsimusi oli ääretult vähe,” ütles Tuulberg. „Veel oli meil ühine otsus, et ajakirjanduse ja üldse üldsusega tuleb suhelda korrektsemalt ning alati esitada kõik tõendid ka siis, kui ollakse puhkusel,” ütles Tuulberg. „Olla konkreetsemad, mitte ärrituma ja mitte keelduma.”

Linnapea Urmas Suklesele see kokkulepe aga ei kehtinud, sest kohe, kui ta linnavalitsusest väljus, küsis ta Lääne Elu ajakirjanikult ja fotograafilt: „Kumb teist see Loodus on? Tead, mis asjad on käive ja kasum? Kas sa koolis oled käinud? Ajakirjandust oled õppinud? Ajakirjanduseetikast oled midagi kuulnud? Kas sa ise oma lugusid lugenud oled? Miks sa avaldad selliseid kallutatud lugusid? Peegli ajal ikkagi õpetati koolis ajakirjanduseetikat ja kuidas kallutatud lugusid ei tohi teha.” Suklese sõnavoolu katkestas telefonihelin.

Revisjonikomisjonis osalenud IRLi esindaja Merle Mäesalu nõudis hankele erapooletut eksperthinnangut, kuid Tuulbergi sõnul volikogul selle jaoks raha ei ole.

Aurupaati rahastas Euroopa Liidu projekt Riverways, mis on mõeldud veeturismi ja kohaliku majanduse elavdamiseks. Haapsalu osaluseks jäi 26 000 eurot.

Paat jõudis Haapsallu 4. augustil ja selle kapteniks sai Raivo Õiglas. Paadile tehti kuursaali juurde küll eraldi kai, kuid madala veetaseme tõttu paat sel aastal sinna ei jõudnud, vaid tegi sõite jahisadama juurest. Septembri lõpus selgus, et ka siseministeerium ei leidnud paadihankes rikkumisi.

Novembris tuli välja, et aurupaat Kallis Mari jäi oma esimesel hooajal 5000 euroga kahjumisse. Alusega tegi lõbusõite 800 inimest ja see teenis tulu 3800 eurot, kulud olid 8800 eurot. Paati haldav SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid paadi tõttu kahjumisse ei jäänud, sest selle tegi tasa ratastega rong Peetrike.

AURUPAAT

• Aurupaadi hind Rootsis 300 000 Rootsi krooni
• Aurupaadi hind Eestis 90 000 eurot
• Haapsalu linn maksab paadi eest 26 000 eurot.
• Enamiku paadi hinnast maksab kinni programm Riverways.

Malle-Liisa Loodus

Lääne Elu toimetus juulis 2014. Foto: Arvo Tarmula

Lääne Elul täitus veerandsada

Eesti vanim erakätes ajaleht Lääne Elu sai 13. juulil 25aastaseks.

Lääne Elu on olnud viimase veerandsajandi jooksul justkui Eesti riigi peegelpilt. Ärkamine nõukogude võimu lagunemise ajal, tormilised 90. aastad ja neile järgnenud stabiilne areng kajastuvad kõik ka Lääne Elu ajaloos.

1980. aastate lõpus oli muinsuskaitse seltskonnas aktiivne abielupaar Andres ja Anneli Ammas. „Sinna koondus iseseisvusmeelne ringkond, kes ajas muinsuskaitse kaudu Eesti asja,” ütles üks Lääne Elu omanikke ja kümme aastat peatoimetaja ametit pidanud Andres Ammas.

Ammased tutvusid arvutialal tegutsenud Arne Veskega ning vaimustusid võimalustest, mida moodne tehnika tõotas. „Küsisime, kas oleks võimalik muinsuskaitse ajalehte teha. Arne ütles talle omase hooga, et „mis muinsuskaitse ajaleht, teeme päris ajalehe!”” meenutas Andres Ammas.

Alguses ei olnud Lääne Elul oma arvutit ega toimetusemaja. Esimesed numbrid pandi kokku Sulevi vabriku kitsastes ruumides asunud arvutil, kuid õige pea koliti üle Sven Sauna Mulla tänaval asunud avarasse korterisse, kuhu toimetus sai omale toa. Sealt koliti märtsis 1990 Saue tänavale juba päris oma toimetusemajja. Hiljem on Lääne Elu veel kaks korda maja vahetanud. Oktoobris 1995 koliti Saue tänavalt (pildil toimetus 1994. aastal) Ehte 4 majja ning alates 2000. aasta aprillist on Lääne Elu koduks Posti tänaval asuv trükikojahoone.

Esimesed aastad ei olnud ajalehe jaoks siiski kergete killast, sest rinda tuli pista valitseva paberinappuse ja konkureeriva ajalehega Läänlane. Lääne Elu ei lasknud end väljakutsetest heidutada ning oli pärast seda, kui konkurent pillid kotti pani, 1994. aasta alguseks ainus Läänemaal tehtav leht.

Lääne Elu on ajaga kaasas käinud ning järgemööda võtnud kasutusele mitmeid olulisi uuendusi. 2003. aasta aprillist hakkas leht kasutama värvitrükki ning 2011. aasta septembris avas tänapäevase uudisteportaali. Rööbiti uuendustega on Lääne Elu säilitanud kõigi nende aastate jooksul liidripositsiooni Läänemaa meediaelus.

Juhan Hepner

Juulist võis tänaval karistamatult napsitada

1. juulist hakkas kehtima seadusemuudatus, mis lubab avalikus kohas alkoholi tarbida. Vabadus jõudis jõus olla aasta lõpuni, mil riigikogu selle tühistas.

Kuigi omavalitsus võis määrata kohti, kus alkoholi tarbimine oleks olnud keelatud, Haapsalu seda ei kasutanud.

Malle-Liisa Loodus

Tallinna–Haapsalu maantee remont röövis aega

Kolmandik Tallinna–Haapsalu maanteest oli suvel remondis, teetööd neelasid vähemalt 20 minutit sõiduaega.

Palivere ja Risti vahel oli korraga remondis viiekilomeetrine lõik, kus liiklus on valgusfooridega reguleeritud. Uuendamisele läks kogu tee Ristini.

26. juunil alustati ka taastusremondiga Riisipere–Risti lõigul, kus tehakse olemasoleva katte tasandusfreesimine ja tasanduskihi paigaldus ning kogu lõigul uue asfaltbetoonist kulumiskihi ehitus.

Praegu on tööd lõppenud ja Tallinna–Haapsalu maantee heas korras.

Urmas Lauri, Malle-Liisa Loodus

Ridala abivallavanem Helen Koppa Kiltsi lennuväljal. Foto: Urmas Lauri

Läänemaa saaks 20 000 euro eest lennuvälja

Kui Ridala vallas mõne aasta eest sündinud idee teoks saab, tuleb Haapsalu külje alla Kiltsisse väikelennukitele mõeldud lennuväli, milleks kuluks vaid neljandik Haapsalu aurulaeva hinnast.

Ridala abivallavanema Helen Koppa sõnul on plaani elluviimise peamine takistus lennuraja praeguse omaniku Kaitseliidu leige huvi ja 20 000 euro puudumine valla eelarves.

Juhan Hepner

Steven Seagal tuli ja ei tulnud Haapsallu

Augustibluusi korraldajad teatasid esmalt, et märulifilmitäht Steven Seagal tuleb Haapsallu, kui aga protestid kasvasid peaaegu taevani, loobusid tema esinemisest.

„Viimastel aastatel on Augustibluusi festivali meeskond teinud jõupingutusi, et tuua Haapsallu üha kaalukamaid esinejaid kogu maailmast, sh otse loomulikult ka bluusi sünnimaalt USAst. Steven Seagal on huvitav persoon, kes on tegelnud ligemale 50 aastat muusikaga, kuid kuulsuse saavutanud eelkõige märulinäitlejana,” kirjutasid festivali korraldajad Indrek Ditmann ja Raul Ukareda avalikus pöördumises.

„Augustibluusi festivali puhul on tegemist üdini poliitikakauge muusikasündmusega. Me ei taha Augustibluusi segada millessegi vähimaltki negatiivsesse ja oleme otsustanud Steven Seagali esinemise festivalil tühistada,” teatasid korraldajad.

Steven Seagal on esinenud meedias avaldustega, milles kiidab Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja õigustab Krimmi annekteerimist. Nii kultuuritegelased kui ka poliitikud protestisid tema kutsumise vastu Eestisse. Laulja Tõnis Mägi kutsus Augustibluusi boikoteerima.

Andrus Karnau

Šaakal haarab endale eluruumi

Sellal kui hundi ja ilvese asurkond on Läänemaal vähenenud, haarab mullune uustulnuk šaakal endale üha enam eluruumi.

Šaakal, kes aastat paar tagasi lõuna poolt Eestisse kolis, on nüüd Läänemaal kanda kinnitanud: teda on regulaarselt näha-kuulda Matsalu lahe põhjakaldal ja lahe lõunakaldal ta koguni pesitseb.

Kuigi šaakal on võõrliik, ei tohi teda lindpriina aasta ringi küttida. Ka värske keskkonnaagentuuri ulukiseire aruanne ütleb, et šaakaleid ei tohi lausküttida.

Aivar Õepa

Piirsallu võib tulla kaitseväe ladu

Kaitseministeerium plaanib arendada Piirsalu endist raketibaasi, lammutades NSV Liidu aegsed hooned ja renoveerides lasketiiru. Tulevikus võib Piirsallu tulla ka kaitseväe varustuse ladu.

Kaitseministeerium plaanib järgmisel aastal lammutada Piirsalu raketibaasis varisemisohtlikud hooned ning 2018. aastaks renoveerida 300meetrise lasketiiru.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Kaupo Kaasik ütles, et laokompleksi ehitamise otsus tehakse lähiaastail, kui valmib uus riigikaitse arengukava.

Aivar Õepa

Martna Fazenda seafarmi omanik Tiit Seiton. Foto: Arvo Tarmula

Katk kollitab seakasvatajaid

Läänemaa seakasvatajaid hirmutas Lätti jõudnud Aafrika seakatk, aasta viimastel kuudel leiti nakkusse surnud metssigu ka Eestist.

Läänemaalt pole katku surnud metssigu avastatud,. Ka farmidesse pole katk veel õnneks jõudnud, sest sel juhul tuleks kõik loomad hukata.

Tõsisemaist seataudidest on Eesti olnud aastakümneid vaba. Atria Eesti juht Olle Horm ütles, et ei mäleta ligilähedaseltki nii kriitilist seisu. „See nüüd on esimest korda, kui võib tõesti midagi juhtuda,” sõnas Horm.

Sama murelik oli Martna Fazenda seafarmi omanik Tiit Seiton, kes paigaldas kiiresti sigalasse desomatid ega lasknud farmi ligi ühtegi võõrast inimest, kes Läti kandist tuleb. „Muud midagi ei oska ette võtta,” nentis Seiton juulikuus.

Andrus Karnau