2

Virtsu ettevõtluskeskuse mõte kogub jälle hoogu

Malle-Liisa Raigla

malleliisa@gmail.com

Virtsu tuulepark.

peksar

Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul on kavas algatada ettevõtluskeskuse detailplaneering. Foto: Arvo Tarmula.

Hanila vallavolikogu on uuesti ette võtnud Virtsu ettevõtluskeskuse rajamise ja arutas seda küsimust novembriistungil.

„Otsustati, et on vaja edasi liikuda,” põhjendas vallavanem Arno Peksar teema tõusetumist. „Üle aasta ei ole midagi toimunud.”

Poolteist aastat tagasi jäi Virtsu – toona räägiti sellest kui tööstuspargist – ettevõtluskeskuse rajamine soiku, sest kohalikud polnud asukohaga nõus ja kinnitasid seda ka 22 allkirjaga protestikirjaga.

Peksari sõnul tõmmati ideele liiga vara kriips peale. Poolteist aastat tagasi polnud midagi peale mõtte. Nüüd on kavas teha uuring ja algatada detailplaneering, et oleks, mille üle arutleda ja vaielda. Mis aga kõige tähtsam – ettevõtluskeskusest on huvitatud üheksa firmat, enamik neist kohalikud: K. Met, roostevabametallitoodete tehas, EH Connector, Paul, Prodigi, K. Compos, Nordramm, Green Cube, Summer Home.

Virtsu arenguseltsi liige Aimar Roomets ütles, et ettevõtluskeskusse tahavad kolida väike-ettevõtted, kel soov kasvada suuremaks. Virtsu arenguselts on ettevõtluskeskuse mõtte algataja.

Tööstuspark toob silme ette suitsevad vabrikukorstnad, mistõttu lepiti volikogus kokku, et edaspidi kõneldakse ettevõtluskeskusest. 

Traaditehase uus maja

Kõmsil tegutsev traaditehas K. Met on üks firma, mis ootab ettevõtluskeskust. Juhataja Mardo Leiumaa ütles, et K. Met võtaks keskuse 9 hektarist enda alla 2–2,5 ha. Tehasel on valmis isegi hoonete eskiisprojekt, nii et võiks kas või kohe ehitama hakata. Kõmsi hooned ei vasta praegusaja nõuetele, nii et K. Met on kaalunud isegi tehase mujale kolimist.

Virtsu ettevõtluskeskusest on huvitatud ka EH Connector. Praegu tegutseb see elektroonikaettevõte Virtsus Konsumi majas, kus 18 töötajat valmistavad sõidu- ja veoautode järelkäru pistikuid ning kaableid.

Juhataja Marko Toming ütles, et tema huvi on tõsine, sest Virtsus ei ole hooneid, kus tööstust arendada. Tema rendiks ettevõtluskeskusest 1000–12 000 m².

„Ega meil praeguseski kohas viga ole, aga ruumid on väikesed ja ka amortiseerunud,” ütles Toming, kes on ettevõttes ainus meesterahvas. Enamik naisi käib tööl Virtsust.

Ettevõtluskeskuses saaks ettevõte lahedamad tingimused ja võimaluse töötajaid juurde võtta. „Praegu me kasvada ei saa,” nentis Toming.  

Virtsu laienemine meeldib ka Lihulas tegutsevale viie töötajaga IT-firmale Pro Digi. Juhataja Markko Salm ütles, et Virtsut läbiv fiiberoptiline kaabel on IT-firmale teenuste pakkumiseks elutähtis. Ettevõte pakub internetiühendust, müüb ja hooldab arvuteid. Ettevõte jääks Lihulasse edasi, Virtsu saaks teha uue kontori. Virtsu on asukohaks sobiv, sest ettevõtte kliendid on Pärnust Haapsaluni ja saartel.

„Saaksime suuremad moodsama lahendusega ruumid,” ütles Salm.

Kui palju Virtsus töökohti teha, oleneb vajadusest. Pinda on vaja kontori, lao ja serveri tarvis. Lihulas neid ei ole.

Tööd jaguks paarisajale inimesele

Üheksa firma peale, kes on ettevõtluskeskusest huvitatud, on töötajaid 160. Keskus ise looks juurde veel 50–55 töökohta, sh on vaja teenindajaid jms tööjõudu. Peksari sõnul on vallas praegu 50 inimest tööta, kuid ta lootis, et uued töökohad meelitavad koju tagasi tulema ka neid, kes töötavad välismaal.

Juba sel aastal peaks vallavalitsus kätte saama uuringu, millest peaks selguma, kas keskust on vaja, kus ta võiks paikneda ja milline on keskkonnamõju. Ligi 9300 eurot maksva uuringu tarvis sai vallavalitsus PRIAlt 8300 eurot toetust.

Järgmise sammuna on kavas tellida detailplaneering. Selle tellib Virtsu arenguselts. Planeering näitab, kuidas kulgevad teed, elektritrassid, vee- ja kanalisatsioonirajatised ning sidekaablid; kus asuvad hooned, kus on parkimine jne. Planeeringu tegemisele kulub vähemalt 1–2 aastat.

„Olen huvitatud, et Virtsu ei kaoks kaardilt,” põhjendas Roomets, miks ta Virtsu arenguseltsi liikmena ettevõtluskeskuse rajamist ajab.

Sobiv koht on leitud

Ettevõtluskeskus võiks tulla tühermaale Virtsus endise Kajaka kaupluse, Tööstuse, Metsa ja Uisu tänava ning 10 kV eletriliini kandis. Ala võiks hõlmata 17 ha, millest 9 ha on tööstusala.  

Leiumaa sõnul pole praegu osatud paremat paika välja pakkuda. Maad ei kasutata, seal kasvab võsa ja mets. Valla üldplaanis ei ole maale sihtotstarvet määratud. Selle ala eelised on, et vesi, kanalisatsioon, elekter ja side on lähedalt tuua.

Halb on, et lähedale jääb tiheasustusala – sellepärast hakkasidki kohalikud allkirju koguma.

Leiumaa sõnul ei ole mujal Virtsus nii sobivat kohta, mujal tulevad ette kas Natura-alad vm takistused.

Tegemist on eramaadega. „Riigimaale ei tasu planeerida,” ütles Peksar ja tõi näiteks Ridala valla, kus Kiltsi tööstusala rakendumine on takerdunud maavaidlusse riigiga. „Eraomanikuga on lihtsam kaupa teha.”

Peksari sõnul piirdub valla osa kommunikatsioonide rajamisega. K. Met tahab endale hooned ise ehitada, osa ettevõtteid tahaks aga olla rentnikud. See eeldab, et keskuse rajamiseks, majandamiseks ja arendamiseks tuleb moodustada omaette juriidiline isik.

„Olen optimistlik,” ütles K. Meti juhataja Mardo Leiumaa. „Hulk ettevõtteid on selle taga ja kui see nüüd ei õnnestu, ei juhtu seda niipea.”

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
?
?

Rendiks 1000 – 12000 m2 .Mõted ka mida räägid

Läänemaa kodanik
Läänemaa kodanik

Tehke jah midagi töökohti on hädasti vaja kui Lihula ei suuda arenema hakata hakaku Virtsu elu edasi viima, kas ka uue toidukaupluse peale pole mõeldud?! Sealt ju läheb palju rahvast läbi

wpDiscuz