Tänavu mais alanud Kloostri silla ehitustööd Matsalus Kasari jõel on lõpule jõudnud.
„Vana sild oli amortiseerunud,” ütles RMK looduskaitseosakonna projektijuht Kärt Leppik.
Sild oli vajalik luhaaladele pääsemiseks ning Kasari jõe deltaala kevadise suurvee aja pikendamiseks. Suurvee pikendamiseks deltaalal, tuleb sulgeda sillad Kasari ja Rõude jõel üheaegselt.
„Kui tõsta veepinda ainult ühel jõel, suurendame oluliselt teise jõe vooluhulka ning üleujutus ei ole efektiivne,” ütles Leppik.
Kasari deltaalal oli vaja muuta kolme sõlmpunkti, millest Rõude jõe sild-regulaator ja Vanajõe ülesõidukoht olid juba väljaehitatud ja teha oli jäänud Kloostri sild-regulaator.
Kasari luht pindalaga 4000 ha on Põhja-Euroopa suurim lageluht ja kevadise suurvee ajal on peaaegu kogu luht tulvavete poolt üle ujutatud.
„Selliseid luhtasid on vähe järele jäänud,” ütles Leppik.
Luhaalad pakuvad pelgupaika paljudele lindudele. Kevadel, üleujutuse ajal, peatuvad seal tuhanded luiged, haned ja ujupardid.
Uute sildadega saab luha-alal lisaks üleujutuste reguleerimisele ka reguleerida aine- ja energiaringet, kus tulvaveega kaasa haaratud toitained sadestuvad luhal, misläbi mullad muutuvad toitainerikkaks ja vooluveed toitainevaeseks.
Projekti kogumaksumus on 620 000 eurot, mis sisaldab nii ehitustööde maksumust 600 000 eurot, lisaks projekteerimise, omanikujärelevalve ja projektijuhtimise kulusid. Projektitegevuste ettevalmistamist alustati juba septembris 2012.
Silla ehituseks suunati jõesäng kõrvale. Leppiku sõnul oli küll algselt plaanis pool jõge sulgeda ja seejärel teine pool, kuid kuna aega hakkas nappima, oli mõistlikum ajutiselt jõge suunata.
Jõgi sai tagasi oma sängi esmaspäeva ennelõunal.
Veerežiim rikuti Kasari jões 1920.–1930. aastatel tehtud maaparandustöödega, kus süvendatud jões hakkas vesi voolama kiiremini merre. Kuigi kuivendamine soodustas luha niitmist, hakkas vesi taanduma liiga kiiresti ja enamik kurvitsalistele tähtsaid veelompe kadus pesitsusajaks. Võrreldes 20. sajandi algusega on üleujutusperiood lühenenud ligi kaks korda, vähenenud on ka üleujutuse keskmine kõrgus.
Fotod: Arvo Tarmula
