Analüüsides 2015. a eelarvet, võiks öelda, et ka uutele tulijatele ehk erakondadele on tulevikus omad võimalused, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nõukogu liige Endel Susi (pildil).
Võimupartei kiidab oma ettevalmistatud 2015. a eelarve eelnõu kui kindlustunde eelarvet ja sotsid lisavad, et Eesti riik asub otsustavalt lahendama Eesti ühiskonna kõige sügavamaid probleeme ja valupunkte. Keskerakond arvab siiski, et tegemist on valimisaasta eelarvega. Eelarvesse on püütud panna kõik head uudised ja lubada kõigile midagi, et oldaks rahul. Isamaaliit leiab, et suures plaanis puudub eelarvel kaugem eesmärk ja plaan ning, et pikas perspektiivis pole tänane eelarve poliitika jätkusuutlik. On loomulik, et võimulolijad kiidavad oma eelarvet, tuues välja omapoolse positiivse poole ja opositsioon vastupidi näitab kätte kitsaskohad erinevates valdkondades nagu otsetoetuste ärajätmine põllumajandusele ehk nn top up jpm.
Tutvudes eelarve eelnõuga, leiab ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) mõningaid momente, mille kallal võiks pead murda, et olla kasulik Eesti riigile ning mis on nii koalitsioonil kui opositsioonil kahe silma vahele jäänud või pole peetud vajalikuks midagi kardinaalset eelnõusse sisse võtta.
7. XI olid Läänemaa EKRE 17 liikmeline algatusgrupp koos Linnamäel kus arutati neid küsimusi. Kohal oli ka erakonna esimees Mart Helme. Allpool arutelu sisust.
Vabariigis räägitakse pidevalt eesti rahvaarvu väljarändest ja vähenemisest, aga eelnõus selle piiramiseks otseselt midagi suurt ette ei paista olevat võetud.
EKRE käivitaks näiteks tagasirände agentuuri, kustutaks iga lapse sünniga pere kodulaenust 25%, kindlustaks soovijad pered vajaliku põllumaaga ja aitaks muu vajalikuga. Teadupärast kuulub riigile ligi miljon ha põllumaad, see ressurss tuleks kasutusele võtta.
Kindlasti seisame traditsioonilise peremudeli tugevdamise eest ja tagaksime üle Eesti igale lapsele lasteaia koha. Küsite, kus te võtete selleks vajaliku kapitali. Sellest on rääkinud teisedki erakonnad, et maksustama peaks väljaviidava kapitali. Teeme selle siis ükskord ära ja raha jätkuks teistegi ülesannete täitmiseks. Näiteks, peaksime tegelema lootusetult hättasattunud inimeste probleemidega, käibemaksu tuleks vähendada kümnele protsendile, sisse viima lesepensioni.
Raha kuluks samuti maksmiseks vähepalgaliste inimeste pensionideks, kelle tööstaaži arvesatati sotsiaalmaksu järgi ehk üks tööaasta ei võrdunud ühe staažiaastaga. Seda süsteemi on edaspidi vajalik muuta ka tagasiulatuvalt. Samuti kuluks raha omavalitsuste rahastamiseks, vastavalt neile pandud kohustustele, põllumajanduse riikliku toetuse taastamiseks, kaitseliidu varustusele, keskmise töötasu hüvitamisele reserõppekogumistel osalenutele, sõjaväestatud piirivalvele, jms.
Mis puutub poliitikasse üldse, siis paljud inimesed Eestis väidavad, et nad on selles pettunud. Tegelikult poliitika on vajalik erinevate huvide ja arvamuste kokkusobitamiseks. Kui konkreetsemalt poliitikale läheneda, siis vähendaksime Riigikogu (RK) liikmete arvu 71-le, kaotaksime nende lisatasud, mis saadud erinevates nõukogudes istumise eest, jm. Muudame RK valimiste korda nii, et igast ringkonnast osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Viime sisse saadiku tagasikutsumise mehhanismi. Muudame presidendi rahva poolt otsevalitavaks.
Endel Susi, EKRE nõukogu liige