Eesti majandus kasvab sel aastal 2% ning kiireneb järk-järgult 2015. ja 2016. aastal, vastavalt 2,5% ja 3%-ni, paraneva välisnõudluse ja ettevõtete investeeringute kasvu toel. Selle aasta majanduskasvu korrektsiooni taga on peamiselt septembris avaldatud SKP revisjon. Tarbijahinnad, mis jäävad sel aastal keskmiselt möödunud aasta tasemele, hakkavad järgmisest aastast tõusma, selgub Swedbanki uuenenud majandusprognoosist.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu järgmise aasta väljavaade on viimaste kuude jooksul küll mõnevõrra halvenenud, kuid näitab siiski olukorra paranemist. „See annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi müügiks välisturgudele. Selle aasta nõrga ekspordi taga on peamiselt Venemaa turg, mille arvele läheb ligikaudu pool kaupade ekspordi langusest. Majandusolukorra halvenemine Venemaal ning teatud põllumajandustoodetele ja toiduainetele kehtestatud sanktsioonid halvendavad aga meie väljaveo võimalusi idaturule veelgi. Alanevad ekspordihinnad pidurdavad ettevõtete ekspordikäibe kasvu, samal ajal kui töötleva tööstuse tootmismaht on sel aastal kasvanud,“ märkis Mertsina. „Aasta keskpaigast on töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive hakanud paranema. Kuigi ekspordi languse põhi paistab möödas olevat, kiireneb selle kasv järgmisel aastal aeglaselt.“
Metsina sõnul piiravad vilets nõudlus ja ebakindlus ettevõtete investeerimisotsuseid. „Järgmisel ja ülejärgmisel aastal ettevõtete investeeringute kasv siiski paraneb. Ettevõtete investeerimissoovile viitab nende üha tugevam laenuportfelli kasv. Samuti on tööstusettevõtetel rakendamata kapitali määr tasapisi vähenenud. Tugev nõudlus eluaseme järele toetab prognoosiperioodil kodumajapidamiste investeeringute mõõdukat kasvu. Koguinvesteeringute suurenemist pidurdab aga valitsemissektori investeeringute vähenemine järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Masinate ja seadmete ning intellektuaalomandiõigusega seotud toodete (teadus- ja arendustegevus, arvutitarkvara jms.) osakaalu suurenemine investeeringutes loob paremad eeldused ettevõtete efektiivsuse parandamiseks ning tootlikkuse tõstmiseks,“ sõnas ta.
„Tarbijahinnad jäävad sel aastal aasta kokkuvõttes eelmise aasta tasemele. Hinnad hakkavad aastases võrdluses tõusma alates järgmise aasta algusest tänu toiduainete hinnatõusule, euro nõrgenemisele ja aktsiisimäärade tõstmisele. Samal ajal jätkub toorainete turgudel küllaldase pakkumise tõttu hindade langus. Nafta hinna languse mõjul alanevad mootorikütuste hinnad toovad kaasa Eesti transporditeenuste hinnalanguse. Järgmisel aastal kiireneb inflatsioon 1,3%-ni, ülejärgmisel aastal 2%-ni,“ märkis Mertsina.
„Tööturul on oodata kiire palgatõusu jätkumist. Seda soodustab tööealise elanikkonna ja töötute arvu vähenemine. Tarbijaid rõõmustab ka 2015. aasta algul toimuv tööjõumaksude alandamine. Kiire palgatõus toetab eratarbimise ja jaemüügi tugeva kasvu püsimist,“ lisas Mertsina.
Täienduseks eelnevale – kindlasti suureneb SWED panga poolt Eestist väljaviidava raha hulk !
Kui igal teisel aastal muuta majanduskasvu arvutamise metoodikat siis kindlasti.Kui aga arvestada asju rahalises väärtuses ja inflatsioon Euroopas on 4% siis tundub kangesti nagu 2- moodi.Kogu see kära majanduskasvu ja SKT ümber on ullikestele puru silma ajamiseks-lihtsa inimese jaoks on nende mõne %line tõus või langus olematu väärtusega.Inimene tahab näha kui palju pärast kõikide kulude eest tasumist talle kuu lõpuks üle või puud jääb.Kui jätaks ajalehes selle jama avaldamise ja küsiks.Miks nafta hinna ligi 30 % langus on langetanud mootorikütuste hinda mõne sendi? Miks Itaalias müüakse meie piimasaadusi odavamalt kui Eestis. Mehed naised räägime ajast,ikka asjast enesest sest sooja tuult… Loe rohkem »