17

Politseireform tekitab piirivalvurites pahameelt

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

piirivalve kaater

Kordon kolitakse tühjaks, kuid piirivalvekaater jääb endiselt Bürgermeistri holmil asuva kai äärde. Foto: Arvo Tarmula.

1. oktoobrist kadus piirivalve Haapsalu kordon ja suurendati seniste piirivalvurite osakaalu korrakaitsepatrullides. Muudatus on tekitanud piirivalvurites pahameelt ja vähendab nende hinnangul merepäästevõimet Läänemaal.

Oktoobri algusest lakkas Haapsalu kordon eraldi üksusena eksisteerimast ning kavas on kolida töötajad Bürgermeistri holmilt politseimajja Lossiplatsil. Lossiplatsile viidaks holmilt ka suurem osa varustusest.

„Plaanid on sellised küll, aga millal see täpsemalt juhtuda võiks, ei oska veel öelda. Ehk aastavahetuseks,” ütles Läänemaa politseijuht Argo Tali. 

Muudatused, mis tõid kaasa kordonite kadumise, ei toimu mitte ainult Läänemaal, vaid terves Lääne prefektuuris. 

Merele korrakaitsepatrullist

Koos Haapsalu kordoniga kaob ka seal asunud ööpäevaringne korrapidamisteenistus ja üks mereasjadega kursis olev inimene hakkab olema politseipatrullide välijuht. 

Viimase ülesanne on juhtida politseipatrullide tööd maakonnas, aga ta on ka ise samal ajal patrullis. Senise 22 töötajaga kordonipersonali asemel moodustati 15-liikmeline merepäästeüksus (SAR-grupp), mille liikmed peavad merel tegutsemise kõrval osalema ka korrakaitsepatrullis.  

„Algul pidime jääma ainult merepäästeüksuseks, kuid nüüd tuleb välja, et peame tegelema kõigega, millega piirivalve enne tegeles, ja ka patrullis käima,” ütles üks SAR-grupi liige.

Piirivalvurid pelgavad, et merepäästevõime kannatab. Nad toovad näite, kus patrull kutsub Africa ees kaklejaid korrale, kuid samal ajal tuleb väljakutse merele. Kas siis tuleb kaklejad sinnapaika jätta ja merele tormata?

Tali sõnul on selge, et reageerida tuleb vastavalt prioriteetidele ehk minna sinna, kus on kõige põletavam vajadus. Tali lisas, et samamoodi on korrakaitsepatrulliga – kui tuleb väljakutse, millele kiiresti reageerida, jäetakse vähem ohtlik asi pooleli või leitakse muu lahendus.

Politseijuhi hinnangul ei vähenda merepäästjate reageerimisaega seegi, kui varustus asub Bürgermeistri holmi asemel Lossiplatsil, sest merepäästevõimega patrull peaks väljas olema autoga, millega on merel reageerimiseks vajalik varustus kaasas. 

Seega peaks ühel politseipatrulliautol olema kaasas varustus, millega minna õnnetuse korral ka merele.

SAR-üksuse liikmete sõnul on üksus alamehitatud ja nõuet, et merele päästetöid tegema minnes peab olema vähemalt kolm eriväljaõppe saanud inimest, ei suudeta alati täita. 

Tali sõnul on üks lahendus selleski, et ka senised politseinikud saavad merepäästekoolituse ja võiad merele appi minna. 

Tali sõnul ei jää vähemaks inimesi, kes on õppinud käima merepatrullis ja tegema päästetöid merel. 

Kui varem kulus kordonil üheksa inimese ressurss juhtimisele, korrapidamisele ning koerte väljaõppele ja hooldusele, siis nüüd on juhtimise ja korrapidamise ülesanded liidetud muude ülesannetega politseijaoskonnas ning koerajuhid paigutatud patrulltalituses eraldi gruppi.

„Merepatrullidele ja merepäästele mõeldud inimressurss on seega vähemalt sama suur, kui oli varem,” ütles Tali.

Piirivalvurid segaduses

Piirivalvurid on segaduses, sest ei tea, mida tulevik toob. Nad leiavad, et omal ajal valisid just nimelt piirivalvuri, mitte politseiniku ameti ning väljaõppegi on nad saanud piirivalvuri, mitte korrakaitsjana. 

„Me ei tea enam oma funktsiooni. Otseselt pole öeldud, et piirivalvet enam ei ole, aga sujuvalt on meile igasuguseid imelikke ülesandeid pandud,” rääkis senine piirivalvur. „Motivatsioon on kadunud. Ei taha teha pealesunnitud tööd,” lisas ta. 

„Aga milleks on politsei ja piirivalve? Kas töötajate jaoks või selleks, et täita meile pandud ülesandeid?” küsis Tali  ja vastas ise: „Töötajad on meile tähtsad, aga me ei saa vaadata, mida tahaksid  töötajad, ja siis selle järgi ülesanded panna. Eelkõige peame jälgima ikka politsei- ja piirivalveameti eesmärke ja selle järgi ülesandeid andma.” 

1. oktoobrist Läänemaa politseijuhiks saanud Tali on piirivalvuri taustaga. Tali sõnul ei saa jääda taga igatsema endisi aegu. „Ühiskonna arenguga tuleb kaasas käia ja ka meie asutuse töö selle järgi ümber korraldada,” selgitas Tali. 

Ta lisas, et politsei ei saa endale lubada hoida palgal inimesi, kelle päevatöö on oodata, kas juhtub merel mõni õnnetus. Tali sõnul on vaja tööl olijaid rakendada otstarbekalt, et tegelda kogukonna probleemidega ja lahendada väljakutsed võimalikult kiiresti. 

Tali on arvamusel, et muutunud olusid on võimalik enda kasuks pöörata, saada uusi teadmisi ja kogemusi ning omandada senisest erinevaid oskusi.

Lõimumist ei tulnud

Endised piirivalvurid tõdevad, et pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumiga ning moodsama tehnika kasutuselevõtuga on piirivalve ülesanded ajas muutunud.

Allakäigu alguseks peavad nad aga piirivalve liitmist politseiga 2010. aastal. Loodetud kahe ameti lõimumist liitumine kaasa ei toonud. 
Piirivalve teema tõusis teravalt avalikkuse ette pärast Eston Kohveri röövimist idapiiril.

Avalikkus sai üllatuslikult teada, et idapiiril pole mehi, kes piiri valvaks. Samuti pole piiri sõna otseses mõttes näha, see on vaid mõtteline joon võsas. 

Staažikaile piirivalvureile mõjus nagu härjale punane rätik endise siseministri Ken-Marti Vaheri arvamus Postimehes 17. septembril.

Vaher kirjutas, et piirivalve on praegu paremas seisus kui kunagi varem ning tehtud muudatused on piirivalvet tugevdanud, lisanud motivatsiooni ja sidunud neid ühtseks ülejäänud politseiorganisatsiooniga. 

Mitu pika staažiga piirivalvurit väidab oma vastuskirjades Vaherile, et ükski nimetatud väide ei pea paika. 1. oktoobrist kadus politsei- ja piirivalveametis piirivalve valdkond ja 1. jaanuarist 2015 kaob kasutuselt ka sõna „piirivalve”.

Läänemaa senised piirivalvurid leiavad, et piirivalve vaikse väljasuretamise asemel võinuks omal ajal teha otsuse, et piirivalvet pole vaja. 

See oleks olnud konkreetne lõpp ja inimesed saanuks ise valida, kes kuhu tööle tahab minna – kes politseisse, kes päästeametisse või kes hoopis midagi muud tegema.

Lääne Elu ajakirjanik intervjueeris artikli kirjutamiseks mitut Haapsalus töötavat piirivalvurit, kes palusid anonüümsust.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
riho
riho

No üks idioot valiti ministriks (Jüri Pihl)
nüüd on tulemus selline, et piirivalvurid on tänaval ja teevad liiklusjärelvalvet ning tagavad Tallinna vanalinna ööklubudes korda. Piiril olukord on kõigile politsei juhtidele teise järguline, on seda piiri või mitte neile savi. Pea asi, et kõrtsudest saaks joodikud kainenema toimetatud. Aitähh sulle Jüri!

ekl/ekv
ekl/ekv

Viigu politsei ja piirivalveamet laiali need kaks ei sobi kokku,see ei ole normaalne piirivalve tegeleb muude ülesannetega mitte ei teosta politsei eest nende tööd….

Ahto
Ahto

Lugege valimisprogramme ja valige õigeid inimesi ,siis taastatakse ka päris piirivalve.

päästja
päästja

nojah-hea mõte, päästjad kui tulekahjul ei ole,las olla patrullis-kontrollivad tuleohutust.

Lugeja
Lugeja

Piirivalvurid Haapsalus unustavad selle, et lisaks merepäästele on neil samad kohustused nagu maismaa piiril olevatel piirivalvuritel ehk isikute dokumentide kontroll, kahtlust äratavate välismaalaste kontroll jne. Rumeenlasi ja muid kahtlaseid isikuid koos veel kahtlasemate sõidukitega vurab mööda Läänemaad igapäevaselt ringi. See ongi nende töö neid kontrollida.
Ilmselgelt mugavustsooni kõigutamine loob paksu meelehärmi aga ühel hetkel tuleb tööle ka hakata. Võrdlus päästeteenistusega on lapsik ning teemast mööda. Julget pealehakkamist ja mõistvat suhtumist!

ei unusta
ei unusta

lihtsalt neid ülesandeid artiklis ei mainita kuigi nad sellega igapäevaselt seni ka tegelesid…peale selle on neil ka kohustus kaubalaevu kontrollida kuna merepiir on välispiir “Algul pidime jääma ainult merepäästeüksuseks, kuid nüüd tuleb välja, et peame tegelema kõigega, millega piirivalve enne tegeles” sellest saan aru,et read neil tõmmati lihtsalt kokku ,sest plaan oli algul teistsugune…aga kuna tavapolitseil vist selleks väljaõpe seni puudub siis jäeti alles kõik nende ülesanded-ainult põhirõhk on korrakaitsel ja liiklusjärelvalvel…nagu aru saan siis nad lihtsalt kardavad,et põhiülesannetelt kaob rõhk ära.

Savu
Savu

Võrdlused on alati olulised.Mõnikord on keele või näpuga rohkem teha kui mu…

Milleks see kõik
Milleks see kõik

äkki lõpetaks selle agoonia. Kaotame ära kõik struktuurid ja kehtestame “vaba riigi”.Iga üks vaatab ise kuidas hakkama saab. kokkuhoid suur, relvamüük suur. Kõik õitseb. Elu lill. Sured läbi kuuli. Elagu Eesti!

riho
riho

Valige mind siseministriks ja ma toon tänavatele liiklust jälgima ja tülisid lahendama nii kiirabi kui ka tuletõrjujad.

juhanile
juhanile

loe oma kirjutis hoolega läbi ja mine kuskile nurka häbenema….ja looda,et sul kunagi elus ei lähe vaja päästjate või piirivalvurite abi.

paadialune
paadialune

„Aga milleks on politsei ja piirivalve? Kas töötajate jaoks või selleks, et täita meile pandud ülesandeid?” küsis Tali ja vastas ise: „Töötajad on meile tähtsad, aga me ei saa vaadata, mida tahaksid töötajad, ja siis selle järgi ülesanded panna.

Kas see ongi piirivalvurite “tõusnud motivatsioon”,millest rääkis Ken-Marti Vaher oma arvamuses. Kas ei teki äkki olukorda, kus mõeldakse “mõisa kõis – las lohiseb”?

jube
jube

see mis toimub on ajuvaba kui keegi hoiab kolme inimest pantvangis ja lubab nad tappa ja samalajal on kaheksa uppumisohus inimest merel mis siis saab ? minnakse kaheksale appi ja selgub et polnudgi eriti ohus ja  tapeti kolm inimest siis peab ju vastutust andma see kes otsustas uppunutele appi minna . nii et meil enam merel abi pole.

wpDiscuz