Selle aasta kolmandas kvartalis oli majanduselus tunda esimesi tõsisemaid Vene-Ukraina kriisi mõjusid, seda ennekõike transporditeenustes, toiduainetööstuses ja teistes ekspordisektorites. Kaubavood Venemaale on vähenenud kuni 25 protsenti ja oluliselt on kokku tõmbunud ka naftatoodete transiit. Aasta lõpuks võib prognoosida negatiivset mõju ka turismile ja jaekaubandusele, mis on tingitud Vene turistide arvu vähenemisest, kirjutab SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt (pildil.
Pigem pessimistlikud majanduslikud väljavaated ei soosi ka tuleviku kasvule suunatud investeerimisotsuste tegemist. Kriisi jätkuv negatiivne mõju võib tuua aasta lõpuks kaasa Eesti aasta majandusprognoosi täiendava langetamise.
Miinusmärgiga mõju oli ja on võimalik minimeerida. SEB mängis juba veebruaris oma klientidega läbi võimalikud kriisistsenaariumid. See pani osa meie klientidest analüüsima tuleviku väljakutseid ja aegsasti planeerima muudatusi äritegevuses.
See, kui hästi ühel või teisel ettevõttel praegu läheb, näitab ka seda, kui ettenägelik ja paindlik oli ta konfliktiolukorra arenemise faasis. SEB kogemus näitab, et Eesti ettevõtetel võtab uue olukorraga harjumine ja sellega kohanemine aega umbes pool aastat. Sellest lähtuvalt on mõttekas ettevõtetel hoida oma likviidsusvaru tasemel, mis võimaldaks võtta rasketel perioodidel vastu õigeid ja kaalutletud otsuseid.
Eesti ettevõtted muudavad aktiivselt kurssi
Õnneks on isegi Eesti suurtootjad maailma mastaabis piisavalt väikesed, et olla võimelised kursimuutuseks. Tänu sellele on neil võimalik makromajanduslikke kõikumisi pehmendada, sest raskest olukorrast väljatulemiseks piisab paljudel juhtudel 2-3 suurema kliendi leidmisest idasuuna asemel Euroopast või kaugemalt.
Uue stabiilsuspunkti otsingute ajal kasvab oluliselt riigi roll ettevõtluse hoidmisel ja sellele kaasa aitamisel. Olen veendunud, et Eesti riigi roll on seista kohaliku ettevõtluse huvide eest nii riigi, Euroopa kui ka maailma tasandil. Ideaalis peab poliitiline eliit töötama õlg-õla kõrval riigi ettevõtluse esindajatega ja võtma majanduslikult ebastabiilse olukorra tekkimisel proaktiivse ja suunava rolli. Praegu on aga tunda, et Eesti poliitilised jõud alahindavad enda võimekust ning ülehindavad Eesti ettevõtluse tugevust.
Eesti jaeturul on tunda nõudluse kasvu
Vaatamata suurtele muutustele makromajanduses on Eesti turul märgata jaetarbimise kasvu. Selle põhjuseks on madal inflatsioon ja tugev palgasurve. Viimase mõju ei ole kuidagi kooskõlas majanduslike väljavaadetega.
Erakliendid on taas saavutamas jõupositsiooni kinnisvaraturul, kus peale aasta alguse ehmatavat hinnatõusu on turg stabiliseerunud. Uusi pakkumisi tuleb üha juurde ja spekulatsioonivõimalusi jääb taas vähemaks. Erakordselt madalad intressimäärad on oluliselt vähendanud klientide laenukoormust, kuid see on ka hetk, mis loob hea hetke olemasolevate intressimäärade fikseerimiseks.
Sularaha kättesaadavuse teema on Eestis arutlusel olnud juba tükk aega. Ka Eesti võiks Põhjamaade eeskujul arutada sularaha osakaalu vähendamise eeliseid nii turvalisuse, läbipaistvuse kui innovatsiooni seisukohast. Põhjamaade kogemus näitab, et elektrooniline pangandus on ühiskonna jaoks kõige efektiivsem arveldusviis.
Kui pangandussektor poleks sajandivahetuse paiku olulist makseviiside innovatsiooni läbi viinud oleks meil internetipangandus ja teised elektroonilised makseviisid senimaani tasemel, mida kohtame vanas Euroopas. Sarnaselt arenenud elektroonilistele makseviisidele aitaks ka sularahakasutuse vähendamine kaasa kliendimugavusele ja ühiskonna läbipaistvusele.
SEB majandustulemused on tugevad
SEB majandustulemused on tugevad, jäädes küll pisut alla eelmise aasta näitajatele.
SEB Eesti üksused lõpetasid 2014. aasta kolmanda kvartali 15,6 miljoni eurose kasumiga. 2013. aasta kolmanda kvartali lõpetas SEB Eesti 18,0 miljoni eurose kasumiga.
SEB Eesti tegevustulud ulatusid kolmandas kvartalis 33,3 miljoni euroni (34,4 mln eurot 2013. aasta kolmandas kvartalis) ning tegevuskulud 15,1 miljoni euroni (15,2 mln eurot 2013. aasta kolmandas kvartalis).
Laenukahjumite eraldisi suurendas pank 2014. aasta kolmandas kvartalis 2,6 miljoni euro ulatuses (2013. aasta samal perioodil suurendas pank 1,3 mln euro ulatuses eraldisi). Üheksa kuu kasum kokku oli 55,0 miljonit eurot (eelmisel aastal 56,7 mln eurot).
Riho Unt, SEB Panga juhatuse esimees