Haapsalu piiskopilinnusesse tuleb miljoneid maksev keskaja muuseum

Haapsalu piiskopilinnusest võib aastaks 2018 saada tipptasemel keskaja muuseum, mille sarnast teist Eestis praegu ei leidu.

SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhi Anton Pärna sõnul on piiskopilinnuse uue kontseptsiooni põhiidee elu keskaegses linnuses. Tutvustatakse ka Haapsalu linna ja Saare-Lääne piiskopkonna ajalugu.

Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Toomingu sõnul võiks piiskopilinnuse muuseum kajastada eri rolle, mida linnus keskaegses ühiskonnas täitis. „Linnus on olnud võimukeskus, see on olnud religioosne ja sõjaline keskus. Seal käis ka igapäevane elu. Püüame anda ülevaate keskaegse linnuse toimimisest ja kõigist eluvaldkondadest, mis ühe linnuse puhul läbi käisid,” ütles Tooming.

Toomingu sõnul keskendutakse tihtilugu vaid linnuste militaarfunktsioonile. „Aga see ei ole ju kõik. Üks keskaegne linnus oli hoopis rohkemat kui ainult militaarne keskus,” lausus Tooming.

„Kui vaadata, kas meil on praegu Eestis keskaja muuseumi, siis ega ole. Näidatakse küll elu keskaegses linnuses oma vaatepunktist näiteks Rakveres. Meie kolleegid Narvas toovad linnuselugu välja natuke hilisemast Rootsi ajast,” ütles Pärn.

Kui rääkida keskajast laiemalt, pole Eestis Pärna sõnul ühtegi tervikekspositsiooni.

„Võimalus luua tõsiseltvõetav keskaja muuseum on kõige põnevam,” kirjeldas Tooming, mis on talle isiklikult selles projektis kõige põnevam. „Loodan väga, et Haapsalust saab kogu Eesti mastaapi arvetades üks korralik keskaja muuseum.”

Toomingu sõnul on piiskopilinnuse näituse uut kontseptsiooni koostav töörühm tegutsenud aktiivsemalt viimased pool aastat. „Meile on suureks abiks olnud Jaak Mäll Eesti Ajaloomuuseumist,” ütles Tooming.

Peale Mälli on töörühmas ka Tooming, Pärn, Haapsalu piiskopilinnuse müügi- ja haldusjuht Marika Peberg ning SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid teadur Edgar Tammus.

„Püüame tegelikult avada linnust ennast, sest peamine vaatamisväärsus on linnus ise oma säilinud ruumide ja arhitektuuriga. Eksponaatidel ja sisul saab olla ülesanne veelgi piltlikumalt seda esile tuua,” lausus Pärn. Samal arvamusel on ka Tooming. „Linnus on eksponaat number üks ja kõiges, mida teeme, peame arvestama linnusega,” ütles ta.

Vaja läheb umbes 3 miljonit

Pärn loodab järgmisel aastal edasi minna juba uue näituse eskiisprojektiga. „Näituse kontseptsioon on eskiisprojektile lähteülesanne: kuidas me soovime näha, kuidas need ruumid külastajale läbitavad on,” ütles Pärn.

Sealt edasi on võimalik taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest. „Kui meie projekt peaks toetuse saama, minnakse juba detailsemalt ehitusprojekti ja näituse sisekujunduse juurde, aga praegu määrame põhilised rõhuasetused,” kinnitas Pärn.

Pärna sõnul on praegu raske öelda täpset rahasummat, mida projekt vajab. „Arvame, et see võiks olla 3 miljoni euro ringis,” ütles Pärn. Rahasumma ei ole tema sõnul eesmärk omaette. „Kui on võimalik meie eesmärgid saavutada ka väiksema raha eest, on see summa loomulikult väiksem,” lisas Pärn.

„Kui kõik läheks nii, nagu oleme kavandanud, siis arvan, et põhitööde aasta oleks 2017. Järgmisel aastal (2015 – toim.) avaneb [tõukefondide] voor ja meil on võimalik kandideerida,” lausus Pärn.

Kui muuseum raha saab, läheb detailsemaks projekteerimiseks, mis võib võtta vähemalt pool aastat. „2016. aasta teises pooles võiks alata juba ehitus. 2017 võiks olla tööde kulminatsioon,” ütles Pärn. See tähendab, et pealinnuse uue ekspositsiooni avamine jääb ilmselt 2018. aastasse. „Millal täpsemalt, jään praegu vastuse võlgu, sest siis ma hakkaksin juba väga ennustama,” lausus Pärn näituse avamise kuupäeva kohta.

Piiskopilinnuse turismimagnet

Pärn leiab, et Haapsalu piiskopilinnusel on mängida tähtis roll Haapsalu ja Läänemaa turismis. Juba praegu on kaks tuntud Läänemaa vaatamisväärsust kohalike muuseumide sihtasutuse hallatavad Haapsalu piiskopilinnus ja Iloni Imedemaa.

„Piiskopilinnus on praegu üks kõige vähem kasutatud ressursse kultuuriturismi arendamisel Läänemaal,” lausus Pärn.
Pealinnus, kuhu on loodud muuseum, jäi Pärna sõnul 1990. aastate alguses lõpuni ehitamata. See tähendab, et linnus võiks tegelikult vastu võtta palju suuremat hulka külastajaid. „Kui praegu on 17 000 külastajat, siis arvame, et 35 000–40 000 külastajat aastas ei ole üldse suur arv. Järgmistel aastatel, kui pealinnus on avatud, võiks 50 000 olla see külastajate arv, mille poole püüelda,” selgitas Pärn.

Linnuse hooaeg võiks olla pikem

Peale väljapaneku museoloogilise poole tuleb lahendada ka ehitustehnilised küsimused. Pärna sõnul on praegust ekspositsiooni dikteerinud ruumivõimalused.

„Need jagavad linnuse põhimõtteliselt kaheks. On suletud ruumid ja siis ruumid, mida kasutame ekspositsiooniks linnuse osades, mis jäid omal ajal valmis ehitamata ehk mis on vaid hooajalised,” lausus Pärn.

Et ekspositsioon saaks hästi toimida, on vaja korraldada küte ja ventilatsioon. „Et see oleks ökonoomne ja nüüdisaja nõudeid arvestav,” ütles Pärn kütte kohta. Pärna sõnul ei ole veel lõplikult otsustatud, millised linnuse osad saavad juurde kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. „Seda näitavad meile ekspertiisid,” lausus ta.

Kindlasti pikeneb muuseumi uue näituse puhul aeg, mil muuseum on avatud. „Kui praegu on linnus lahti maist septembri lõpuni, ja sel aastal oleme esimest korda lahti ka oktoobri nädalavahetustel, siis arvan, et uue pealinnuse ekspositsiooni avamise järel võib olla neid suletud kuid 2-4,” ütles Pärn.

Näituse tarbeks mõeldud ruumid peaksid olema Pärna sõnul sellise temperatuuriga, et külastaja saab seal mugavalt olla ka pikemat aega järjest. Samuti on kavas muuta linnuse keldriruumid läbitavaks kogu pealinnuse alal.

„Lääne- ja põhjatiiva vahel on ruumid [praegu] suletud,” nentis Pärn. Uue kava järgi peaks saama seal liikuda nii, et külastaja ei pea edasipääsemiseks korrust vahetama. See võimaldaks Pärna sõnul minna teemade kajastamisel senisest sujuvamalt ühest valdkonnast teise.

Fotod: Merilin Kaustel-Lehemets