2008. aastal käisid oma Ukraina-visiidi raames Gammalsvenskbys ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ka kuninganna Silvia. Foto: Scanpix
Kas ka Rootsi peaks tungima Ukrainasse?
Mõni aeg tagasi esitas selle küsimuse minu rootsi kolleeg kolumnist Mats Areskoug ajalehest Dagens Nyheter. Ta viitas tõigale, et Krimmist põhja pool asub Gammalsvenskby (e. k. Vana Rootsiküla, mis tänapäeval kuulub Zmijivka küla alla ja kus elavad rootslaste järeltulijad. „Kas ei peaks ka Rootsi Ukrainasse tungima? Teel sinna võiks meie armee kasutada juhust ja nõuda revanši Poltava eest,” arvas Areskoug. Algas ju Karl XII lõpp Poltava lahinguga 28. juunil 1709, kus Peeter I ja tema armee purustas Rootsi väe.
Gammalsvenskby elanikkond pärineb Hiiumaalt, mis kuulus 1563–1721 Rootsi riigile. Hiljemalt 13. sajandist on Eesti rannikul ja suuremail saartel elanud rootsi keelt kõnelevad talupojad. Eestirootslaste asuala oli kõige ulatuslikum 15.–16. sajandil. Pärast Rootsi aega rõhusid mõisnikud saare talupoegi, kuid keisrinna Katarina II andis osale rootsi elanikest loa kolida 1781. aasta augustis saarelt ümber Lõuna-Ukrainasse, kus koloniseeriti endise Osmani impeeriumi maid. Lubati viljakat maad ja keni elumaju. Osa allikaid ütleb, et ümberasumine oli sunduslik, teised viitavad, et vaestele rõhutud talupoegadele tehti väga lahke pakkumus.
Kuidas asub umbes 1000 inimest Hiiumaalt Lõuna-Ukrainasse? Seda pidid ümberasujad ise korraldama. Teekond oli pikk – 2000 kilomeetrit läbi Moskva lõunasse Krimmi poole. Tollaseid teeolusid arvestades oli tee poole pikem, nii et kogu teekond võttis aega üheksa kuud! Pooled teeleasunud surid teel oma uude koju. Kui ellujäänud kohale jõudsid, polnud lubatud uutest majadest jälgegi. Esimesel Ukraina-aastal kaotas elu veel hulk hiiurootslasi. Kirikuraamatute järgi oli kaks aastat hiljem, 1783. aasta märtsiks elus vaid 135 inimest.
Kontakt Rootsi ja rootslaste järeltulijatega Läänemaal oli sama hästi kui võimatu, kuid aastasadade jooksul hoidsid Gammalsvenskby elanikud oma rootsi traditsioone ja luteri usku. Nad säilitasid ka vana idarootsi dialekti, mis sarnaneb tänapäeva gotlandi keelega. 19. sajandi lõpus tekkis mõningane side Rootsiga. Rootsis ja rootsikeelses Soomes koguti kokku märkimisväärne rahasumma, et ehitada külla rootsi kirik; see õnnistati 1885. Rootsi külalised said järjest tavalisemaks ja mitugi külaelanikku hakkas tellima rootsi ajalehti.
Esimese maailmasõja alates katkesid ka suhtluskanalid Rootsiga. Suure näljahäda puhkedes saadeti Rootsist Gammalsvenskbysse Punase Risti egiidi all ekspeditsioon eluks vajalikuga. Pärast vene revolutsiooni palusid rootslased luba Nõukogude Liidust lahkuda ja ümber asuda Rootsi. Seal tekkis nende toetuseks rahvuslik liikumine, mida toetas peapiiskop Nathan Söderblom. Söderblom palus Punasel Ristil korraldada Gammalsvenskbysse uus ekspeditsioon, et tuua ära rootslased, kes tahavad Rootsi kolida. Augustis 1929 saabuski 881 inimest Rootsi. Gammalsvenskbysse otsustas jääda vaid käputäis inimesi (1927 elas külas kokku 895 eestirootslaste järeltulijat).
Gammalsvenskbyst lahkunuist otsustas umbes 100 inimest hiljem kolida Rootsist Kanadasse, maale, kuhu olid varasemad emigrandid Gammalsvenskbyst kolinud. Enamik neist, kes Rootsi jäid, jäi Gotlandile. Nende järeltulijad peavad praegu Gotlandil Roma Svenskbygårdenis muuseumi eestirootslaste ajaloost.
Ühisele taustale vaatamata ei võtnud Rootsi ühiskond Gammelsvenskby elanikke omaks. Maal, kus oli parasjagu majanduskriis, võeti neid kui immigrante ja kohalikud kohtlesid neid vahel vaenulikult. Paljud saabunud pettusid uues kodumaas ja hakkasid peagi rääkima võimalusest Nõukogude Liitu tagasi kolida. Seda toetas aktiivselt Rootsi kommunistlik partei. Esimesed perekonnad kolisid tagasi 1929. aasta lõpus.
Ka Teine maailmasõda tabas Gammalsvenskbyd valusasti. Sakslasi võeti vastu kui vabastajaid ja 1943 taganedes evakueerisid sakslased rootslased lääne poole. Sealt leidis nad siiski üles Nõukogude Liit ja nad saadeti Põhja-Jäämere äärde vangilaagritesse. Neil, kes selle üle elasid, õnnestus ajapikku Gammalsvenskbysse naasta.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kontaktid Rootsiga taastusid. Tänapäeval on Gammalsvenskbys 150–200 rootsi päritolu elanikku, kuid vaid vähesed neist räägivad vabalt rootsi keelt. Majanduslikku tuge on pakkunud Rootsi kirik ja Gotlandi kommuun.
Gotland sõlmis 15. aprillil 2001 külaga sõpruslepingu. 1996 asutati lähedalasuvas Kachovka linnas rootslastele kuuluv ettevõte Chumak, mis toodab toiduõli, ketšupit ja konserve. 2008 käis Rootsi kuningapaar Gammalsvenskbys ametlikul visiidil. Muu hulgas külastasid nad vana kirikut, mida kasutavad tänapäeval ühiselt nii luterlased kui ka õigeusklikud. Kirikul on luteri kiriku torn ja õigeusu sibulkuppel. Igal aastal sõidavad Gammalsvenskby ühingu esindajad Ukrainasse ja Gammalsvenskbysse.
Siit aga tagasi ülal esitatud küsimuse juurde: „Kas Rootsi peaks Ukrainasse tungima?” Nüüd tean, et mu kolleegil Mats Areskougil Dagens Nyheteris on huumorisoont, nii et tema arutlus Rootsi invasiooni üle Lõuna-Ukrainasse pole ilmselt nii tõsiselt mõeldud. Kui see peaks aga juhtuma, siis võib-olla tekib Putinile konkurent!
Jaan Franclin Perlitz
Tõlkinud Kaire Reiljan
Ei olnudki nii väga naljakas kui võrreldakse näppu m….
Rootsi ongi juba 21 aastat olnud Ukrainas: toiduainete ettevõte “Чумак”.
Huviline saab vaadata http://sv.wikipedia.org/wiki/Tjumak
Kõigepealt saata Rootsi riigi allveelaevad Mustamerre ja siis mustad mehikesed tagantjärgi ning korraldada kohaliku rahva hääletus millise riigi alla tahavad Gammals venskby elanikud kuuluda.