0

Ivari Padar: Aasia turg on väga tähtis

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Ivari Padar Eesti toiduala avamisel toomas tatarPõllumajandusminister Ivari Padar. Foto: Toomas Tatar

Piimatootjail on pinev aeg, sest Vladimir Putini ja lääneriikide vägikaikavedu on toonud kaasa laiaulatuslikud sanktsioonid, mille tõttu on langenud paljude põllumajandussaaduste, sh toorpiima hind. Ei ole ilmselt liialdus, kui öelda, et nii mõnigi põllumees peab praegu võitlema ellujäämise nimel.

Põllumajandusminister Ivari Padar, milliseid abinõusid on kavas rakendada, et aidata kohalikke piimatootjaid praegustes rasketes oludes?

Selle kallal käib igapäevane töö. Kõik, mis tehakse ümber uute turgude leidmiseks. Näiteks on mul kavas õhtusöök ühe väga suure riigi suursaadikuga.

Mis riigi saadikuga?

Õhtusöök on Hiina saadikuga.

Millised võiksid olla uued perspektiivikad turud?

Aasia turg on väga tähtis ja sellega tuleb tegelda. Huvi on tuntud ka Kasahstanis ja Valgevenes. Kui räägime Euroopa meetmeist, mida rakendada, on selge, et need, mis on ühtse põllumajanduspoliitikaga seoses, nt sekkumiskokkuostu- ja eraladustamismeetmed, aga nende puhul on hind väga niru. Sekkumiskokkuost hakkaks rakenduma hinnatasemest, mis on umbes 20 senti kilo piima kohta. Praegu saame rääkida veel suurusjärgust 25 senti, mis on piima omahinna alumine piir Eestis. On ka neid inimesi, kes suudavad toota alla 25 sendi, nii et väga SOS-variandid on meil nii või naa, kui hind veel tormakalt alla läheb.

Iga päev tegeleme Euroopa Komisjonis ka erimeetmetega. Need puudutavad nelja riiki: Soomet, Eestit, Lätit ja Leedut. Arutelud käivad, aga on selge, et praegu oleks liiga palju tahta juba mingisuguseid otsuseid. Meil oli septembris piimahind madal. Kas arvate, et ühe kuu piimahinna pealt saaks Euroopa Komisjonis teha väga kiireid otsuseid? Ei saa.

Analüüsitakse ja vaadatakse, kuidas on mured üle Euroopa, sest igal liikmesriigil on Venemaa embargo tõttu oma mured. Neil liikmesriikidel, kes tahavad saada erikohtlemist, peavad selleks olema väga selged tõendid.

Kas on kavas anda Eesti riigieelarvest lisatoetusi?

Eesti riigieelarves toetatakse põllundust ja maaelu järgmisel aastal ligi 300 miljoniga. Võimalus oleks toetada 320 miljoniga. Ehk siis palju räägitud teema: kas Eesti riigieelarvest leida 23 miljonit juurde, mis oleks meil seaduste järgi võimalik. Praegu seda 23 miljonit sees ei ole. Ajal, mil Venemaa-vastased sanktsioonid algasid, oli riigieelarve üldises plaanis juba kokku pandud.

Kus on risk? Kõige suurem risk on ettevõtetel, kes on investeerinud, kellel on kohustused peal ja kes jäävad Vene sanktsioonidest tulenevalt oma kohustuste täitmisega hätta. Asjad, mis oleme läbi käinud, on, kuidas käituvad ühelt poolt pangad ja teiselt poolt maaelu edendamise sihtasutus. Maaelu edendamise sihtasutusel on alati kriisi ajal oma roll täita.

Kui olin eelmine kord minister, 15 aastat tagasi, oli maaelu edendamise sihtasutusel kriisi leevendamise roll (sihtasutus toetas põllumehi 1997.–1998. aasta majanduskriisist toibumisel – toim). Kriisi leevendamise roll on sihtasutusel ka praegu. Kaalume, mida on võimalik teha maaelu edendamise sihtasutuse abiga.

Kas pööraksite põhitähelepanu ettevõtetele, kes on teinud hiljuti suuremaid investeeringuid?

Täpselt niimoodi. See on esimene riskirühm. Kui rääkida turuoludest, siis põllumajandussaaduste – piim, teravili, liha – turuhinnad hakkasid kõigis sektorites langema juba selle aasta kevadel. Ühelt poolt on meil tegemist turu langusega ja teiselt poolt sanktsioonidega. Kolmandalt poolt on meil surve peal seakatkuga. Neljandalt poolt omaenda riigisisesed mured, eelkõige julgeolekupoliitilised, mis tuleb samuti riigieelarvest katta. Need on neli olulist tegurit, millega tuleb praegu arvestada. Neis raskeis oludes tuleb oma töö ära teha.

Toiduaineturg on olnud juba kevadest üldises languses. Mis võib olla selle põhjus?

Turg liigub üles-alla väga mitmesugustel põhjustel ja mul on keeruline täpselt öelda, miks on turg kukkunud. Piima ületootmist on olnud kindlasti ka kogu Euroopas. Praegu on märkimisväärselt palju Euroopa Liidu liikmesriike, kes eeldatavasti hakkavad järgmisel aastal maksma ületootmistasu. Turg ei ole suutnud kogu piima vastu võtta, mis on pakutud.

Kas Teie arvates on ka Eesti turul olnud ületootmist?

Praegu on terve Euroopa jalaga stardipakul sellega seoses, et järgmise aasta 1. aprillist kaob piimakvoot. Eesti ettevõtjadki on jala lävepakule pannud ja investeeringuid teinud. Eeldatavasti tuleb kvoodi kaotamisega Euroopas, sh Eestis turule palju rohkem piima. Üks asi on lähiperspektiiv, kus näeme hinnalangusi. Kaugemas perspektiivis näeme ikkagi, et väga suurtel ja rahvarohkeil turgudel piima tarbimine kasvab. Eelkõige Aasia turgudel.

Eri inimestel on eri võime piima taluda. Tuleb aga öelda, et piim hakkab tilkhaaval saama populaarsemaks neis regioonides, kus pole seda varem üldse olnud. Olgu selleks stiimuliks kas või pitsajuustu söömine.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz