Neljapäeval avati laste raamatukogus prantsuse koomiksite näitus, kus on välja pandud 117 köidet erinevaid koomikseid.
„Parimad asjad tulevad ise uksest sisse,“ ütles bibliograag Krista Kumberg näituse nendeni jõudmise kohta.
Nimelt astus kevadel raamatukogu uksest sisse raamatukogu sõber ja kasutaja Stephane Clavel koos oma pojaga ja küsis, kas raamatukogu ei tahaks sellist näitust teha.
„Ja siis tulidki kohvritega,“ ütles Kumberg ja lisas, et ise ei oleks sellist asja küsidagi osanud.
Kumbergi sõnul on näitus mitmekesine. Koomiksid erinevad nii sisu, pildikeele kui ka selle osas, mis vanuseastmele mõeldud on. Koomikseid on nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Kumbergi sõnul piirduvad eestlaste koomiksiteadmised tihti Miki-Hiire, Tom ja Jerry, Muumitrollide ja ajalehtede lõpus olevate koomiksitega. Näitusel aga on üleval Lucky Luke’i terve sari, mis peaksid ka siinsetele lugejatele tuttavam olema.
Kumbergi sõnul on näitusel ka õpetlikke koomikseid, näiteks ajaloolisi koomikseid, mis avardavad lapsel silmaringi läbi koomiksis kajastatud toonaste olustike ja riiete. Ajaloolisi koomikseid on antiikajast Esimese maailmasõjani kajastatud. Samuti on sõjakoomikseid, millele eelneb olukirjeldus, lahinguskeemid, mundrite kirjeldus ja alles siis algab koomiks ja lugu peale.
Samuti on näitusel raamat, kus kirjeldatakse läbi stereotüüpide iga Euroopa Liidu maad. Paraku siis, kui see koomiks trükki läks, ei olnud Eesti veel Euroopa liidu liige ning eestlasi sealt ei leia. Küll aga on näiteks soomlastele pühendatud kahel küljel kajastatud nii põhjapõdrad, saun kui ka jõuluvana.
Lisaks kõigele on näitusel veel neli köidet koomiksiajakirju, kus ei ole mitte pildid, vaid teoreetiline arutelu koomiksite üle.
„Sellist asja Eestis ei ole,“ ütles Kumberg. Samuti on tema sõnul koomikseid eesti keelde vähe tõlgitud. Asterixi, mis oli Miki-Hiire ja amerikaniseerumise vastu suunatud koomiks, on tõlgitud, kuid see jäi pooleli. Samuti jäi pooleli ka Lucky Luke’i tõlkimine.
Prantsuse instituudi asedirektori Aurore Rébuffé sõnul on näitus üks võimalus tekitada lastes huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu. Kuigi läbi pildi saab loole ligi, elavdab see kujutlusvõimet, mida üks või teine tegelane pildil võib öelda, kuid täpselt siiski ei tea ja tekib huvi prantuse keele vastu.
Seda, et läbi koomiksite on pandud idanema seeme prantsuse keele õppimiseks, ütles ka Kumberg, kelle sõnul ei tähenda see seda, et laps jookseb keelt õppima, vaid hakkab vaikselt selle peale mõtlema.
Näitus jääb lasteraamatukogus avatuks novembri lõpuni.
Fotod: Arvo Tarmula
