EKRE: Konservatiivid nõuavad Haapsalu raudtee taastamist

Majandusliku stagnatsiooni ajajärgul, nagu praegugi, kipume paljud head ideed ja projektid kalevi alla lükkama ootamaks paremaid aegu. Me kinnitame ja õigustame seda mitmesuguste tasuvusuuringutega ning korrutame mantrat „raha pole ega tule!“ Kuid kes ütleb et asi kunagi paremaks läheb kui me ise selle heaks midagi ei tee? Üks selliseid on ka Haapsalu raudtee taastamine, kirjutab konservatiivse rahvaerakonna juhatuse liige Urmas Espenberg (pildil).

Idee on vahelduva eduga vindunud juba 19 aastat. Kuigi on olemas nõudlus ja vastav tugigrupp, ei liigu asjad karvavõrdki edasi. Ikka leiab võimul istuv valitsus ja tema poolt tellitud eksperdid, et asi ei tasu ära ja pole mõtet sellega tegeleda. Juhindutakse emotsioonidest või lüüakse lihtsalt käega.

Paljud Haapsalu inimesed, raudtee taastamise intsiatiivgrupp ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja tema Läänemaa ringkond nii ei arva. Initsiatiivgrupi üks vedajaid, Neeme Sihv, EKRE Läänemaa ringkonna liige, on kindel et asi tuleks ära teha ja kahju asemel hakkab see tulevikus tooma regionaalsele arengule hoopis palju kasu.

Sihv möönab, et raudtee rajamine koos oma infrastruktuuri, taristu, rongide ja raudteelaste töötasudega, pole odav lõbu, aga kätkeb endas ka palju plusse nagu suur veovõime, kiirus ja mugavus. Ja kui viimased tagatud, siis on raudtee rajamine igati õigustatud. Samas ei ole tõsiseltvõetav väide, et Haapsalu raudtee ülalpidamine maksaks aastas 5 milj eurot, (mis tähendaks suurt lisadotatsiooni). Seda sel ajal kui peaaegu sama raha eest peetakse üleval kogu Edelaraudtee infrat pikkusega üle 200 km, raudtee Rohukülani on vaid 60 km.

Seda enam hämmastab kergus, millega kunagine Mart Laari „isamaaline“ valitsus Haapsalu raudtee omal ajal hävitas.

Raudtee erastati, sest põhimõte oli „riik on halb peremees“, erastaja aga ei suutnud ilma toetuseta raudteed üleval pidada ja nii need rööpad EMEXi tollasele juhile, kadunud Robert Lepiksonile, müüdi. „Tänutäheks“ avalikustas Lepikson Laari salajase kire Savisaare pildi pihta tulistada.

Sõbrad võtavad ja „sõbrad“ jätavad, aga soliidne saja-aastase ajalooga raudtee hävitati ning hetkel meenutab seda vaid tükati võsasse kasvama kippuv raudteetamm. Ajalooline õiglus tuleb taastada, aga see pole sugugi nii kerge kui likvideerimine. Õnneks on vähemalt tammialune maa tänu kohalikele ametnikele jäänud riigile.

Sihv arvab, et on olemas head võimalused alustada rautee projekteerimist ja uuesti ehitamist. Selle asemel aga jätkub Läänemaa piirkondade tühjenemine ja taandareng. Mõju on igas valdkonnas. Just praegu käib vaidlus Taebla Gümnaasiumi sulgemise ümber. Muide, kui see peaks juhtuma, siis….miks ei võiks Turba, Taebla, jt. koolide õpilased rongiga koolis käia?

Sihv väidab, et tegu on perspektiivika asjaga. Läänemaa koos saartega moodustab küllaltki olulise majanduspiirkonna. Kui liini pikendada Rohukülani saaks inimesed mugavalt ka Hiiumaale. Ühe osa moodustaksid kaubaveod, sest regioonis paikneb mitmeid olulisi ettevõtteid. Rajatakse uusi tööstuskülasid, nende korraliku käivitumise üks eeldus oleks just raudtee olemasolu. Seda enam, et on tooteid, mida oleks mugavam vedada just nimelt raudteel.

Teise grupi moodustaksid igapäevased või pikema perioodiga reisijad, näiteks need, kes praegu Tallinnas või Keilas tööl käivad ning hetkel kas bussiga loksuvad või isikliku autoga hirmkallist bensiini kulutavad. Rääkimata õppuritest. Oluline on ka Haapsalu Neuroloogiline Taastusravikeskus ja selle patsiendid. Alles hiljuti toimus Läänemaal, Roostal invaturismi seminar kus nenditi, et liikumispuudega inimeste puhkamisvõimaluste parandamiseks on üks eeldusi just rongiliiklus. Tore oleks ka üleriigilise kuupileti olemasolu, peresid aga aitaks vägagi perepileti soodustus 50% kõigil liinidel. Kas kardetakse, et rongid oleksid samuti ületäitunud nagu praegu paljudel juhtudel uued nn porgandid on?

Kolmanda ja oluliselt tähtsa reisijategrupi moodustaks kahtlemata turistid.

Miks ei võiks Haapsalu muutuda Romantikapealinnaks? Tulevad siia ju nii välismaised kui kodumaised puhkajad. Väga paljud Eesti arengukavad näevad ette turismi kui majandusharu eelisarendamist Eesti erinevates regioonides. Ja vaadata on Läänemaal palju – alates õdusast kuurort- ja spaalinnast Haapsalust lõpetades eksootilise Hiiumaaga, kuhu rongi olemasolu (Rohukülani) korral saaks ju lausa minna jalgrattaga. Ei ole saladus, et Läänemaale tuleb kokku arvestatav hulk linnuvaatlejaid üle kogu maailma.

Haapsalus toimub väga palju populaarseks saanud festivale nagu Ameerika autode show, Augustibluus, Valge Daami festival, Hiiumaal Sõru jazz ning neid tuleb juurde. Kavandatakse uue spaa rajamist, paremat juurdepääsu vajavad Palivere spordirajad. Haapsalusse on rajatud korralik turismi infrastruktuur, spaad, hotellid, külalistemajad, restoranid, kohvikud, galeriid, muuseumid, mängutoad, kauplused, isegi „pulmaturism“ areneb jne. Balti jaama saabunud turistile on mugav ümber istuda otse Haapsalu rongile, mitte minna Tallinna bussijaama, seega piletitulu koha pealt ei saa vaadata ainult lõiku alates Riisperest.

Kuna Keilast Riisipereni ei ole rongid väga suure täituvusega, tähendaks raudtee ehitamine hoopis ökonoomsemat majandamist, sest rongi kasutaksid ka näiteks Tartust ja mujalt Haapsallu soovijad. Seega tuleks lähtuda just sellisest piletitulust.

Lääne regioon koos saartega vajab hästitoimivat rongi, mis pole sugugi kallim kui senine bussiliiklus. Bussireisjate praegune arv ei peegelda nõudlust adekvaatselt, sest lisanduks palju seniseid isikliku autoga liiklejaid, regionaalseid töölkäijaid ja turiste. Vanaevad bussid saaks ära kasutada teistel suundadel, samuti saab tagada koostöö bussi- ja rongifirma vahel ning parandada ümberistumisvõimalusi.

Ka on äärmiselt oluline paljuräägitud süsteemi „Pargi ja Sõida“ rakendamine, auto saab jätta nii Heltermaale, Noarootsist tulles Nigulasse Leedikülla, Virtsu-Lihula suunalt tulles Ristile, ühendada saab isegi Nõva suuna, linnaliinidele saaks ümber istuda aga Laagri-Urda piirkonnas jne. Infrastuktuuri taastamine pole Neeme Sihvi arvates Haapsalu raudtee puhul väga kallis, raudtee taastamine Rohukülla diiselrongide jaoks oleks samast hinnaklassist Mäo ristmikuga. Kõlab uskumatult?

Peatusi on optimaalselt ja neid ei pea tegema iga teiba juurde või Matsalu võsastikku (ajab taristu- perroonid, jaamahooned, kõrvalteed) kalliks. Saab paigaldada moodsad rööpad ja tõsta rongide kiirust, mis kasvatab sõidu efektiivsust. On olemas kaasaegsed Stadleri rongid, kusjuures elektrironge on pigem üle kui puudu, erinevalt diiselrongidest.

Kogemus on näidanud, et raudtee kasutamine, kui see on kuskile rajatud (näit. Koidula-Piusa lõigul), võib kasvada pea kümme korda. Sellel on omamoodi tõmbeline mõju. Sihvi arvates võiks Haapsalu liin täituda isegi paremini kui praegune Pärnu liin, seda eriti arvestades Kastani, Uuemõisa, Taebla, Palivere, Risti, Ellamaa ja Turba potsentsiaali lühemateski sõitudes.

Dotatsioonist pole seni maailmas pääsenud ükski ühistranspordi liik, aga kasu on sellest tegelikult ikka kogu regioonil ja riigil tervikuna. Raudtee tõmbab käima kogu piirkonna arengu ökonoomika, kuid on kasulik ka muus mõttes nagu sõjaline ja tsiviilkaitseline aspekt. Kokkuhoiu huvides võiks panna diiselrongi alguses käima näiteks Riisipereni ja sealt viiks elektrirong inimesed Tallinnasse. Samas on mõttekam muidugi rajada raudtee koss kontaktvõrguga. Neeme Sihv prognoosib et tipptunnil võiks liinil olla kuni 300 või rohkemgi reisijat tunnis, mis on juba väga tasuv number ka raudtee jaoks.

Ka tegeldakse Lääne Maavalitsuses jätkuvalt raudtee trassi planeerimisega, oma arvutused on teinud AS Sweco Projekt. See hõlmab trassi, kiirusi, ülesõite, pööramisvõimalusi Rohukülla jne. Lääne Maavalitsuse koostööga saab vaid rahul olla.

Kohalikud omavalitsustegelased tegid juba ammu ühispöördumise valitsuse poole, kuid kahjuks kohal käinud tegelased jätavad kindla jah-sõna järjepidevalt ütlemata.Inimesed ootavad rongi. Juba 19 pikka aastat. Septembris toimus järjekordne rongi ootamise aktsioon, mille korraldas Aita Mölder, abiks olid Kaarel Virroja ja paljud teised. Üldse on Neeme Sihvi arvates äärmiselt oluline just tuhandete toetajate olemasolu ja lootus!

Urmas Espenberg, EKRE juhatuse liige