2

Vastupanuvõitluse päeva tähistati nii Tallinnas kui ka Läänemaal

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Rahvas kogunes 22. septembri hommikul Metsakalmistule Otto Tiefi kalmule ja 2012. aastal avatud valitsuse liikmete kenotaafi juurde, et austada Eesti eest elanud ja elu andnud inimesi. Konstantin Päts muuseumi algatusel on Vastupanuvõitluse päeva tähistatud taolisel moel 2006. aastast.

Päeva avasõnas tänas Trivimi Velliste Eestile elanud ja läbi aegade võõrvõimule vastupanu osutanud inimesi, nende sihikindlust ja eneseohverdust, mis kahjuks enamasti lõppes surma mõistmisega.

Otto Tiefi valitsuse kalmul kõnelesid mälestustega Ago Kull Eesti Rahvuskomiteest ja haridusminister Arnold Susi tütar Heli Susi.

Asetati mälestuspärjad.

Mälestushetkel mängis Kaitseliidu Tallinna maleva orkester.

Vaatamata vihamsele hommikule osales mälestusüritusel paarsada inimest, teiste hulgas president Arnold Rüütel, Jüri Kuuskemaa, Anne Eenpalu, Mari-Ann Kelam jt.

Teekond Läänemaale

Tallinna metsakalmistu väravast jätkus teekond Läänemaa suunas.

Tänavu korraldas Konstantin Pätsi muuseum koostööpartneritega Vastupanuvõitluse päeva Läänemaal, kus 70 aastat tagasi Otto Tiefi juhitud valitsus kaatrit oodates oma viimase istungi pidas.

Rahvas suure bussiga ja mitmed autod külastasid neid paiku ja avaldasid austust riigimeestele ja tänasid ka kohalikku rahvast 70 aastat tagasi osutatud abi eest.

Jüri Uluotsa kalmul Kirblas

Kirbla kirikaias peaministri presidendi kohustes Jüri Uluotsa kalmul kõneles ajaloolane Mati Mandel, meenutades Kirbla mehe eluteed ja saatust.

Kalmule asetati mälestuspärjad.

Kirbla kirikus on Vabadussõja mälestustahvel, okupatisooni algaastatel oma rahva poolt maha võetud ja ära peidetud. Mälestustahvel on oma algsel kohal tagasi.

Otto Tiefi valituse viimase istungi majas, Põgari palvemajas

Mälestushetk algas Põgari palvemaja ees, Otto Tiefi valituse mälestustahvli ees, kõneles Trivimi Velliste. Rahva nimel asetas mälestuslilled Konstantin Pätsi muuseum.

Palvemaja uksed olid avatud, maja perenaine Aime Karu tutvustas maja.

Täpselt 70 aastat hiljem, Otto Teifi valituse istungi päeval oli Palvemaja rahvast täis, isamaalisi laule laulis Ridala Põhikooli lasteansambel, juhatas õpetaja Anne Pääsuke.

Mälestushetkel Põgari palvemajas kõneles mälestustega Otto Tiefi valituse haridusminister Arnold Susi tütar Heli Susi. 14-aastase tütarlapsena mäletas Heli Susi neid, 1944. aasta septembri sündmusi, neid päevi Puise kandis. Heli Susi tänas südamest kohalikku rahvast nendel päevadel osutatud abi eest, kus raskel ajal õlg-õla kõrval abiks oldi. Heli Susi pöördus tänuga Ridala Põhikooli laululaste poole, sooviga, et nemad oma vanematele ja vanavanematele ja koolikaaslaste lähedastele annaksid edasi tänusõnad, öeldes: „Need päevad ja tunnid on mul elupäevade lõpuni meeles“.

Põgari palvemajas kõneles välisministeeriumi nõunik, diplomaat Jüri Trei. Lapsepõlves on Trei elanud Puises ja käinud ka Ridala koolis. Jüri Trei meenutas, kuidas lapsena siit majast mööda käies ei teadnud me asjast eriti midagi, seda lihtsalt ei räägitud.

Ridala kogudusemajas ja kirikus Ridala koguduses ootas rahvast kaetud laud ja maitsvad söögid. Päev oli alanud hommikul kell 10, aeg oli lõunapausiks.

Ridala Püha Maarja–Magdaleena kirikus, kus asub ka Ridala valla ainus Vabadussõja mälestustahvel, pidas palvuse koguduse õpetaja Kari Tynkkynen. Oma kõnes pööras ta erilist tähelepanu nendele inimestele, kes Eesti eest elanud, ja ohverdanud oma kõige kallima, oma elu. Tynkkynen tänas mälestuse hoidmise eest ja ütles, lisaks Vabadussõja mälestustahvlile on meie kirikus eelmisest aastast ka Läänemaa metsavendade ja kaitseliidu Lääne maleva ohvitseride mälestustahvel.

Riigivanemate mälestusjumalateenistus Haapsalu toomkirikus

Teenistusel teenisid EELK peapiiskop Andres Põder, Lääne praost Tiit Salumäe ja abiõpetaja Küllike Valk.

Oma kõnes tänas Lääne praost Tiit Salumäe neid, kes Eestile elanud, meenutas 20. septembri toimunud põgenike mälestuspäeva ja avatud kirikuõpetajate mälestustahvlit Haapsalu toomkirikus ja mälestusmärki Rannarootsi muuseumi hoovil. EELK peapiiskop kõneles ustavusest, riigimehelikusest ja süütas 16 küünalt riigivanemate mälestuseks.

Riigivanemate mälestusjumalateenistusel kõneles Trivimi Velliste, riigimeeste elust ja saatusest. Oma kõnes tänas inimesi ja organisatsioone, kes aastate jooksul on Riigivanemate mälestusjumalateenistusi Eesti kirikutes korraldamisega tegelenud.

Toomkirik oli lipuehtes, kirikus Läänemaa korraldajate lipud.

Kaitseliidu Lääne malev asetas Haapsalu toomkiriku Vabadussõja mälestustahvli jalamile mälestuspärja Eesti eest elu andnud inimeste mälestuseks.

Eesti Endiste Metsavendade Liidu tänu Teenistuse lõpul kõneles EEML juhatuse liige Heiki Magnus. Ta rääkis oma kõnes vastupanu võitlusest aastani 1994, vene vägede lahkumiseni ja tõi oma kõnes välja EEML ja EELK aastaid kestnud koostöö. Heiki Magnus nimetas kirikud, kus EEML on korraldanud mälestuspäevi ja avanud metsavendade mälestustahvleid, neid kirikuid on Eestis kümme. Liidu soov on, et kaetud oleks kõik maakonnad. "Me töötame selle nimel, et iga maakonna ühes kirikus oleks selle maakonna metsavendade mälestustahvel," lausus Magnus.

Aastaid kestnud koostöö eest, mis sai alguse 2006 aastal, tunnustas EEML Haapsalu toomkirikus, Riigivanemate mälestusjumalateenistusel EELK peapiiskop Andres Põderit Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneteristiga.

Lõpetuseks

Vastupanuvõitluse päev 2014 on väärikalt tähistatud, Eesti eest elanud inimeste mälestus elab edasi. Päev algas kell 10 Tallinnas Metsakalmistul ja lõppes jumalateenistusega Haapsalu toomkirikus. Osa rahvast liikus terve päev kaasa, osa liitus kohtadel ja osa rahvast osales kodukandi mälestusüritusel. Päeva jooksul toimus viis mälestusüritust, oli meeledjääv päev.

Vastupanuvõitluse päeva korraldusliku poole eest hoolitsesid sellel aastal peakorraldajana Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees ja Läänemaa poolne korraldaja oli Heiki Magnus.

Heiki Magnus

Fotod: Heiki Magnus

IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (1) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (2) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (3) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (4) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (5) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (6) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (7) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (8) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (9) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (10) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (11) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (12) IMG_0795 Vastupanuvõittlue päev Heiki Magnus) (13)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
juss
juss

vabadusvõitleja Velliste?

Mart
Mart

Arusaamatu miks on Eesti Riigi reeturil(K.Pätsil) muuseum.Tema ju kirjutas Baaside lepingule alla millega andis õiguse NL vägedel õigusliku aluse sisse tulla.Samuti pani ta vangi vabadusvõitlejad 1934 aastal ning keelustas kõik parteid Eestis.Miks kummardatakse selliseid reetureid?PS.Urmas Lauri kui sa tahad seda kommentaari kustutada siis põhjenda.

wpDiscuz