0

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur võttis Haapsalus veeproovi

Avatar

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) geoloogia instituudi töötajad võtsid reedel koos Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) töötajatega Haapsalus veeproovi.

TTÜ geoloogia instituudi teaduri Valle Raidla sõnul on Eesti geoloogiline ehitus selline, mis on võimaldanud viimase jääaja liustiku sulavetel meie sügavamatesse kivimitesse lõksu jääda. „Tegelikult käiakse üle Euroopa meil seda uurimas. Euroopas mujal seda pole, on ainult veel Põhja-Ameerikas,“ ütles Raidla.

Paleovee uurimine käib Eestis juba 1980datest aastatest. Gaasianalüüse, mida võetakse ka praegu, võeti esmakordselt 1995. aastal, mil siin käisid Berni ülikooli teadlased Šveitsist. „Aastast 2012 on igal aastal koos välisteadlastega paarkümmend puurkaevu läbi käidud,“ ütles Raidla.

Jääaegset sulavett eristab tavalisest sademetest tekkinud põhjaveest Raidla sõnul see, et gaaside (enamikus lämmastiku) kontsentratsioon on seal väga kõrge. „Suure rõhu all pinnasesse infiltreerunud vees on gaaside kontsentratsioon hästi kõrge. Kui see vesi jõuab maapinnale, kus on palju madalam rõhk, siis need gaasid eralduvad ja see vesi hakkab mulisema,“ ütles Raidla.

TTÜ Geoloogia Instituudi nooremteaduri Joonas Pärna sõnul on kogu käesoleva koostööprojekti suurem mõte hinnata põhjavee vanust ehk ajavahemikku, millal liustikusulavete infiltreerimine võis toimuda. „Kui tavaliselt tehakse seda radiosüsiniku meetodiga, mille võimekus on ka meie instituudil olemas, siis antud hetkel uuritakse siin väärisgaase, mis võimaldavad määrata veelgi vanemate vete vanust vahemikus 30 000 kuni 1 000 000 aastat,“ ütles Pärn.

„Eesti geoloogiline ehitus on selline, et kõik kihid on natukene lõuna poole kaldu; mida lõuna poole liigume seda sügavamal uuritav veekiht paikneb. Näiteks Tallinnas on Kambrium-Vendi veekiht 60m sügavusel, aga Värskas on see juba 600 m sügavusel,“ ütles Pärn.

Rahvusvaheline koostöö

Vees olevate väärisgaaside uurimisprojektis teeb TTÜ geoloogia instituut koostööd IAEA isotoop-hüdroloogia osakonnaga. Koostöö kestab juba teist aastat. Praegu olid Eestis proove võtmas IAEA töötajad Dr. Takuya Matsumoto ja Nicolo Romeo. Proove on Pärna sõnul võetud juba selle nädala algusest ning Haapsalu on eelviimane koht, kus neid võetakse.

Kokku võetakse proove 9 erinevast paigast Eestis ning need lähevad siit kõigepealt edasi Viini, kus viiakse läbi nende esmane eeltöötlus. Mõõtmised toimuvad paralleelselt nii Viinis kui USAs asuvates laborites. Raidla lootis, et tulemused saab kätte 2015. aasta kevadeks. „Väärisgaaside analüüs on äärmiselt keeruline ja kallis, sest nende kontsentratsioon põhjavees on üliväike,“ ütles Raidla.

Uurimistööl on ka rakenduslik väärtus. „Kui vaatame põhjavett kui aeglaselt taastuvat ressurssi, siis paleovesi on põhjavee taastumatu osa. Analoogne vesi võib tekkida ainult siis, kui tuleb uus jääaeg,“ ütles Raidla. „Põhjavesi meil siiski otsa ei saa,“ lisas Raidla.

Samas võivad Raidla sõnul põhjavee keemilised omadused oluliselt muutuda, kui liustikusulavee osakaal seal märgatavalt vähenema peaks. Liustikuveest veelgi sügavamal asuvate veekihtide puhul võib osutuda probleemiks vee liigne soolasus.

Fotod: Merilin Kaustel-Lehemets.

Veeproov1 Veeproov2 Veeproov3 Veeproov4 Veeproov5 Veeproov6 Veeproov7

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz