Puravikud. Foto: Urmas Lauri
See nädalavahetus on ilmselt parim tavaliste seente korjamise aeg sel sügisel.
Seened on praeguseks jõudnud reageerida augustikuistele vihmadele ja poevad hoolega maa seest välja. Aga Läänemaal hakkab viimase nädala põud jälle uute seente tulemist takistama.
Praegu esimese hooga tulijate järel tuleb ilmselt hilissuve ja sügise seeni oluliselt vähem. Hilisema sügise seente – näiteks porgandriisikate, kaskede aluste tõmmuriisikate, heinikute ja kollakate kukeseente kohta on praegu veel raske ennustada.
Siiski peab arvestama, et seeni on metsas praegu väga ebaühtlaselt. Kuivemad metsad, need tavapäraselt seeneliste hinnatud nõmme- ja palumetsad, võivad olla päris tühjad. Seeni on rohkem märjemates metsades – niiskemates laanemetsades ja soostuvates metsades, aga ka loo- ja salumetsade lohkudes.
Seened kasvavad ka seal sageli väga laiguti – mingil alal tuleb neid väga palju ja väga uhketena, väikeselt lapilt võib kohe korvitäie kätte saada, aga siis on samalaadses metsas pikk maa vaid tühjus. Seega otsimist on rohkem, tavapärased kohad võivad tühjad olla. Aga laikudel, kus seeni on, on neid enamasti väga palju.
Ja peamine – praegu veel pole nad ussitanud. Põuaga jäid seeneussid nälga, nüüd võtab nendel sääskedel nädala-paar, et arvukus hakkaks taastuma.
Sel nädalavahetusel saab peaaegu kõik seened isuäratavalt noortena ja puhtalt kätte, järgmiseks nädalavahetuseks võivad riisikad olla küll suuremad, aga vananevalt tuimemad ja juba rohkem ussitanud.
Metsades on praegu magusaid hilissuviseid pilvikuid praegu peaaaegu keskmisel hulgal. Riisikatega on olukord ebasühtlasem – kunagiste puisniitude kaasikutes tulevad arvukad kaseriisikad, haabade all õunriisikad (vöötriisikad), kuusikutes tõmmuriisikad ja kamperriisikaid, hajusalt on männiriisikaid.
Aga tavariisikat ja kollariisikaid peaaegu pole leidnud.
Kuuseriisikat on vaid üksikutes kohtades.
Lambatatikaid, mis on kindlasti maitsvad söögiseeened, on kõikjal hästi palju, aga nende aeg hakkab läbi saama.
Puravikest hiilgavad haavapuravikud ja teised punapuravikud, kivipuravike kogumikud on eriti võimsad.
Harilikku kukeseent on vähevõitu. Aga kindlasti tuleb rõhutada, et need võivad kasvada „valedes” kohtades, tavapärastes kaseriisika ja punapuravikukohtades võib laiutada tühjus.
Söögiseeni otsides tuleb aga tähelepanelik olla. Soostuvates turbasamblaga metsades on tänavu rohkesti ka surmavalt mürgist valget kärbseseent. Seega ettevaatust šampinjonide leidmisel. Rabametsades on surmavalt mürgist kühmvöödikut.
Tõnu Ploompuu, bioloog ja botaanik