9

Üks osa Haapsalu tänavavalgustusest jääb uuendamata

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

IMG_1770

Suur-Mere tänav saab kindlasti uue tänavavalgustuse, sest on esimese järgu tööde seas.

Haapsalu tänavalgustuse ehitushange näitas, et töö läheb oodatust kallimaks ja osa valgusteid jääb ilmselt välja vahetamata.

Ehitushanke menetlemine veel käib, kuid pakkumused näitavad, et töö läheb kulukamaks.

„Haapsalu ehitushanke pakkumused jäid vahemikku 2,5 – 4,2 miljonit eurot,” ütles KIKi tänavavalgustuse projekti juht Tõnis Kurrik.  

Linnal on selle töö tegemiseks 3,3 miljonit eurot.

 „Millises ulatuses õnnestub Haapsalus tänavavalgustust uuendada, sõltub nii pakkumuste hindamise tulemustest kui ka sellest, kas ja millises ulatuses õnnestub programmi elluviimiseks lisaraha leida,” lisas Kurrik. „Vahepeal on ehitusnõuded muutunud, mis tingib ka hinnapakkumuste kallinemise.”

Haapsalu on ehituse kallinemisega arvestanud

„Oleme selleks puhuks valmistunud,” ütles Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.

Haapsalu tänavavalgustuse uuendamise ehitushange viidi läbi nii, et linn oli jaotatud tähtsuse järgi kolmeks piirkonnaks. Nii saab sõlmida iga piirkonna kohta eraldi ehituslepingu. Kui ehitushange on hinnatud, saab linnavalitsuse ja Haapsalu Linnamajanduse ASiga otsustada, kas ja mil määral mahtusid vähendada, selgitas Kurrik.

Vikmani sõnul saab kindlasti uuendada esimese piirkonna valgustus. Teise piirkonna tarvis võib mingi osa rahast puudu tulla. Kolmas osa, kus valgustid on suhteliselt uued, aga siiski vanemad kui viis aastat, jääb seekord ilmselt välja.

Tänavavalgustuse uuendamise ja hilisema haldamisega tegeleb Haapsalu linnamajanduse AS. Teise osa uuendamiseks puudujääva summa korvamiseks andis Linnamajanduse nõukogu ettevõttele loa võtta kuni 80 000 eurot laenu.

Vikmani sõnul võib laenuvajadus ka ära jääda, sest materjalihange nägi ette igale osale oma reservi. Laenuvajadus sõltub nüüd sellest, kui palju reservist ära kasutatakse.

„Võimalik, et puuduolev tuleb materjalireservist välja,” sõnas Vikman.

Korteriühistud hakkavad tänavavalgustuse eest maksma

Et abiprogrammi tingimused ei luba paigaldada uusi valgusteid eramaale, jäävad korteriühistute valgustid sellest tööst välja.

„Korteriühistuile antakse vooluga liitumise võimalus,” selgitas Linnamajanduse–poolne projektijuht Taivo Nõupuu.

Ühistu saab liitumiskohta paigaldada mõõtesüsteemi ja peab tarbitud voolu eest maksma hakkama.

„Korteriühistuste ja teiste eravalduste valgustamist linnaraha eest enam ei tule,” ütles Nõupuu. „Iga ühistuga sõlmitakse eraldi kokkulepe.” 

Ehitusega on kavas alustada septembri lõpus, töö kestab koos häälestamisega aasta aega.

Haapsalu sai 2012. aastal tänavavalgustuse uuendamiseks 3 miljonit eurot, millele lisandub omaosalus 10% ehk 300 000 eurot. Selle linn laenas.

Projekti rahastatakse Austria riigile müüdud CO2 kvoodimüügitulust. Selle projekti kaudu saavad uue valgustuse ka Võru, Valga, Kuressaare, Paide, Jõhvi ja Keila.

SAMAL TEEMAL

Tänavalgustuse kolm piirkonda

Esimese ja kõige suurema piirkonna moodustavad vanade elavhõbedavalgustitega väikesed tänavad  Suure trummi taguses elurajoonis;Tamme,  Kuuse, Vahtra, Pihlaka ja Sireli kandis; Staadioni ja Õpetaja kandis, vanalinnas Wiedemanni, Suur–Mere ja Rüütli kandis; Vaba ja Mihkli piirkond, Kalda ja Posti tänava vaheline ala jne. 

Teine piirkond, milleks peaks raha peaaegu jätkuma, on jalgtee üle Jaama oja Paraleppa, osa Kiltsi teest, Õhtu–Kalda kant Suur–Lossi, Lembitu, Suur–Liiva jt tänavatega; Sadama ja Vee tänav jne.

Kolmas osa, milleks kindlasti raha ei jagu, on Posti, Kalda, Lahe ja Jaama tänav ning Tallinna maantee. Need on kohad, kus on üsna uued lambid, aga siiski vanemad kui viis aastat.

Kolmas piirkond on pindalalt ja ka summalt kõige väiksem.

Ehitushange on viimane Haapsalu linnaga seotud tänavavalgustuse programmi hangetest. Ehituse algust töö kallinemine ei mõjuta.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Edward
Edward

Tänavavalgustuse kolmanda piirkonna moodustavad linna peatänavad ja need vast ka kõige pikemad. Tuttavad, kui Uuemõisa poolt Haapsalusse sõidavad imestavad, et juba kaugelt hakkavad paistma nagu suurlinna Uuemõisa tuled, valgust üksjagu ja siis nagu sissesõit mingisse kolkakülla, valgust nagu polegi… See, et Tallinna maanteele pandi aastaid tagasi üles uued valgusid ei tähenda, et seesuguse magistraaltänava valgustatus oleks veel normide piires. Miks Haapsalul ei võiks linna sissesõitudel olla samasugune ilus valgustus nagu Ridala vallas Uuemõisasi.

abc
abc

einoh muidugi elumajade rajoon vs. mingi metsatee, siis valik on ikka soome turistidest ja nende pealt teenijatelt hooliv. pole paha, ütleksid luua metsakooli mehed:)

Taebla
Taebla

Asi selles, et seal on kellegi era bisiniss….

Taebla miehele
Taebla miehele

Ah soo või nii, kas niiviisi toetabki linnaviletsus eraettevõtlust? Soovitus, kortermajad võiksid hakata oma krunte tarastama ja siis lambikese ainult väravasse üles panema.

Mõtleja
Mõtleja

Kui ühistud on sellest nimekirjast väljas, siis aus peaks olema ka Fra Mare suhtes. See jalakäijate tee, mis läheb sinna saab rahastuse.

Maali
Maali
Tere HRT! Mis juttu sa ajad. No ei saa aru “eramaja, kellel nagunii värav on kõnnitee poole, oleks saanud ühekordse toetuse, oletame, et kuni 100 eurot, valgustuse paigaldamiseks värava juurde koos hämaruseanduriga. Hiljem oleks selle elektrikulu maksnu kopikaid, kuid valgustatud oleks nii kõnnitee kui värav. Ei ingeid poste ega betooni ega kaableid ega valgustuse juhtimis-lülimisseadeid”. Kas tõlgiksid eesti keelde, millest saaksid ka lihtsad inimesed aru. Palun räägi lihtsalt või tõlgi siis maainimeste keelde. Ära arva, et kõik inimesed suudavad aru saada sinu jutust, mida sa tegelikult mõtled, kuid ei suuda kirjas väljendada. Mida sa pakkusid ja kellele ja loomulikult MILLAL?.… Loe rohkem »
Ahto
Ahto

HRT jutus on iva ,aga peaks paremini lahti rääkima küll. Kui kortermajade ümbruse tänavavalgustus lükatakse korteriühistute kaela ,siis oleks mõeldav ka eramajade omanikele väikese lisakohustuse panemine.Kindlasti annaks see kõva kokkuhoidu ,iialgi poleks välisvalgustus päevasel ajal sisse lülitatud nagu eile Tallinna mnt.oli Nagu öeldud ,täpsustada oleks vaja. Kas iga majaomanik võib panna sellise valgusti nagu soovib või paneks kõik ühesugused ?jms

Eelmisele
Eelmisele

Kas eramajade piirkonnas peavad inimesed taskulampidega käima, sest väravate vahe võib kaunis pikk olla?! Seda võivad ka ühistute elanikud teha ja see 100 eurot omale võtta!

HRT
HRT
No on kahju, et asjadele lähenetakse endiselt vanamoodsalt! Pakkusin ametlikult välja, et tänavavalgustuse puhul muuta süsteemi nii, et ÜLDJUHUL kuuluks kõnnitee valgustus kinnistuomaniku alla. Koos ühekordse paigalduse kompenseerimisega, edasine kulu oleks juba nende kanda. Kulu on imeväike, aga just ülikallis tänavavalgustuse ehitamine jäänuks ära, vaja olnuks vaid hooneteta kõnniteede jm valgustuse tegemine ning ristmikud ja ülekäigud. Nüüdseks ongi vaikselt osa kulusid lükatud ühistute kaela. Nii et ettepanek oleks pidanud tõsist kaalumist leidam. Näiteks eramaja, kellel nagunii värav on kõnnitee poole, oleks saanud ühekordse toetuse, oletame, et kuni 100 eurot, valgustuse paigaldamiseks värava juurde koos hämaruseanduriga. Hiljem oleks selle elektrikulu maksnu… Loe rohkem »
wpDiscuz